KredExi käendustasu suuruse arvutamise kalkulaator

Kredex on loonud on veebilehele käendustasu kalkulaatori, mis aitab korteriühistutel leida võimalikke käendustasude suurusi investeeringute rahastamisel.


Viide: http://www.kredex.ee/index.php?id=2235&c=1


Näide arvutusest
Soovite osta maja, mille turuväärtus hindamisakti alusel on 1 miljon krooni ning kasutada selleks eluasemelaenu käendust maksimaalses ulatuses ehk 24%. Samas on Teil eluasemelaen, mille tagasimaksmata summa on 200 000 krooni, selle soovite uue laenu arvelt tagasi maksta.

Arvutused on sellised:

	Eluasemelaen käendusega	Tavaline eluasemelaen
Tagatise väärtus	1 000 000	1 000 000
Omafinantseering	100 000 (10%)	340 000 (34%)
Tagatise summa	240 000 (24%)	0
Saadav laen	900 000	660 000
Olemasoleva laenu tagasimakse	200 000	200 000
Tagatistasu	7 200 (3%)	0

Raamat hoonete energiatarbest ja sisekliimast

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestvõttel ja KredExi toetusel ilmus esmakordselt eestikeelne raamat  „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, mille autoriteks on nimekas Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli dotsent Hendrik Voll.
Tartus toimunud raamatu esitlusel andsid Enno ja Hendrik ülevaate peatükkide sisust ning vastasid tekkinud küsimustele.
Teos on muuhulgas väga kasulik lugemismaterjal elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostajatele. Peale hoonete kütte, jahutus ja muude tehnosüsteemide on põhjalik ülevaade hoone valgustatusest, valgustamisest, loomuliku valguse juhtimisest hoonesse. Energiaaudit tarbeks on veel väga kasulik erinevad majanduslikud kalkulatsioonid, mis viimases peatükis on lahti kirjutatud.


Raamatut saab soetada parimatest raamatupoodidest üle Eesti ja muidugi ka raamatukogudest.

Uus korterelamute renoveerimise toetus MKMs

Toetatakse korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid.

Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate korterelamute parem sisekliima ja
energiatõhusus, parandada nende energiamärgise klassi ning soodustada taastuvenergia
kasutuselevõttu.

Toetus on suunatud korteriühistutele, hooneühistutele ja korteriomanike ühisustele!

Projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 115 000!

Järgnev tabel kirjeldab minimaalselt vajalikku investeeringut, et saada teatud suurusega toetust. Energiaaudit peab selgitama, kas investeeringute alusel saavutatakse sedavõrd suur sääst või mitte.

Toetuse suurus	15%	25%	35%
Energiasäästu suurus soojusenergialt, %	20%(alla 2000m2 hoone) või 30%(üle 2000m2 hoone)	40%	50%
Kõikide akende avatäite U-arv, W/(m2·K) *,**	-	alla 1.10	alla 1.10
Energiatõhususarv, kWh(m2*a)	alla 250, klass E	alla 200, klass D	alla 150, klass C
Sisekliima	Peab olema vastavuses standardi EVS-EN 15251:2007 nõuetega.
Hoone küttesüsteem	-	lokaalselt reguleeritav	lokaalselt reguleeritav
Hoone tarindi U-arv, W/(m2K) **	-	alla 0,22	alla 0,22
Hoone katuse U-arv, W/(m2K)	-	alla 0,15	alla 0,15
Ventilatsioon	-	-	soojustagastusega ventilatsioon eluruumidesse

*või olema korterelamu kõik aknad  eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu arvestades standardis EVS-EN  15251 toodud nõudeid õhuvahetusele (soojusjuhtivusele nõudeid ei esitata).
** Aknad, fassaad, muu soojustus võib jätta uute vastu vahetamata kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;


Abikõlbulikud kulud( peavad olema kaasatud ka energiaauditis )

• korterelamu fassaadi rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu katuse rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu akende ja välisuste vahetamisega seotud kulu;
• korterelamu keldrilae soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu katuslae soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu küttesüsteemi asendamise, rekonstrueerimise või tasakaalustamisega seotud kulu;
• korterelamu ventilatsioonisüsteemi uue soojustagastusega süsteemiga asendamise või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega seotud kulu.;
• korterelamus taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete paigaldamisega seotud kulu.;
• korterelamu üldkasutatavate ruumide viimistlustööde kulu, kui see on rekonstrueerimistööde lahutamatu osa;
• korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelvalvega seotud kulu;
• korterelamu liftide juhtimissüsteemi ja ajami osalise või täieliku
• rekonstrueerimisega ning sellega kaasnevate töödega seotud kulu.

Mittekõlbulikud kulud

• elektrisüsteemi tööd (välja arvatud liftisüsteemi rekonstrueerimine);
• vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd;
• kinnistu piirete, parklate, haljastuse, pinnasega, välisvalgustusega ja muud sellised seotud tööd;
• muud ehitustööd, mis ei ole seotud elamu sisekliima parandamisega, piirdetarindite või kandekonstruktsioonide rekonstrueerimisega või mis ei anna käesolevas määruses kehtestatud määras energiasäästu.

Toetuse alused

• saama renoveerimislaenu väljastavast krediidiasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei kata, projekti elluviimiseks omafinantseeringut
• teostama korterelamu rekonstrueerimistööd pärast riikidevahelise kvoodimüügi lepingu sõlmimist ja käesoleva määruse jõustumist vastavalt meetme eesmärkidele ning käesolevas määruses toodud tingimustele.

Soovitan energiaauditi koostamisel jälgida tingimuste täitmist ning vajadusel energiaaudit ümber teha, et energiaaudit tingimustele vastaks ning renoveerimine oleks nii odav ja kompleksne kui võimalik.

Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings)

Kursuse eesmärk oli anda ülevaade arhitektuurselt lahendatavatest probleemidest hoonete energiaga varustamisel.  Hoonete täpse planeerimisega on võimalik alandada nii hoonete energiatarvet, kuid tagada paremat soojuslikku, valguslikku mugavust.

Sidusõnad seoses hoonega olid:

•  hoone maht
•  asetus ilmakaarte suhtes
•  kuju ja suurus
•  asetus teiste hoonete objektide suhtes
• soojustamine
• valguse juhtimine hoones
• õhuvoolude juhtimine hoones.
• EUI – Energy Use Index
• Päikesepaneelide integreerimine hoonetes
• Jne.

Väga kogenud ja hea esitlusoskusega professor Rob Pena ja spetsialist Kevin Wymelenberg tõid rohkelt näiteid hoonete planeerimisel tehtud vigades ja edulugudest ning avardasid etekujutust sellest kuidas on võimalik saavutada nullenergiahooneid.

Veel mõned märksõnad:

• HDR – High Dynamic Range fotografeerimine
• Päikesevalguse analüüsi- ja simuleerimise meetodid (tegime ise pilte ja hiljem analüüsiti)
• Päikesevalguse makettsimulatsioon(tegime ka ise ühe maketi)

Üle pika aja midagi maailmapilti avardavat ja energiat süstivat ning soovitan kõigil kel võimalus Robi ja Kevini loenguid kuulata või Ameerikasse õppima minna.

Tänud TTÜle korraldamast!

Muudatused hoonete energitõhususe direktiivis seoses energiamärgisega.

Euroopa liidus on silmapiiril muudatused, mis näevad ette, et teatud hetkest peavad avaldatud kinnisvara kuulutustel olema lisatud hoone energiamärgis.

Direktiiv näeb ette ka mitmeid teisi muudatusi ning täpsemalt saab lugeda siit.

Head lugemist!

Passiivmaja seminar, Tartu, teisipäev, 1. juuni 2010.a.

Mõned märkused ja mõtted passiivmajade seminarilt Tartust.
Kokkuvõttes jäi kõlama, et passiivmaju on Rootsis ja põhjamaades ehitatud juba üle 1500 hoone ning nende energiatarve jääb passiivmaja standardi piiridesse. Jällegi üks müüt, mida saab teadlikkuse tõstmisega kummutada.
Lisaks passiivmajade projekteerimine on osalt isegi lihtsam ning odavam. Just tehnosüsteemide tõttu saab ehitise maksumust alla viia.

Rootsi esineja tutvustab passiivmajade ehitamise kogemusi Rootsi näitel.

Tüüpelamute piirkonna iseloomustus
·         Vähem üksindust
·         Turvalisus
·         Multikultuursus – 30% on väljaspool rootsit
·         Väljakud, kohtumiskohad
·         Rohkem vaba aega
Probleemid ja mõtted elamumajanduse hoonetega Rootsis
·         70ndatel ehitatud majade seinad(tiles) lagunevad. Happevihmad lagundavad vuuke ja kivid langevad välja.
·         Olemasolevate kortermajade enrgiatarve on 212 kWh/m2
·         Ehitati passiivmaja ning rõdud kaeti kinni ning aknad viidi väljapoole
·         Katuse ehitusel ehitati kilest kate peale
·         Renoveerimisel tuli välja, et seintes oli hallitust, jne.
·         Soojustagastusega agregaat igasse hoonesse
·         Energiakasutus on 12-17 kWh/m2
·         Säästeti nii kütmise kui ka elektrikasutuse pealt.
·         Enne kulutati 15120kWh ja peale ümberehitust 6790 ja veelgi rohkem.
·         Uus hoone maksab 2milj ja vana renoveerimine 1milj rootsi krooni.
·         Kui 800 000 oleks vaja ehitada, siis on vaja niipalju töökohti, jne.
Passiivmajade müüdid
1.       The good architecture is a part of passive house
2.       Passive house makes great demands on the inhabitants – not true. Good comfort, good indoor environment and fresh air, no draft or cold radiation
3.       It is complicated to build a passive house! Filters have to be changed!
a.       Ainukesed keerulised komponendid on soojusvahetid, ventilaatorid vahetatakse 15-20a. pärast. Filtreid tuleb vahetada iga aasta.
4.       Õhutihedad hooned lähevad hallitama – Rootsis on vajalik teha blowerdoor testid passiivmaja ehitamisel. Testid võtsid aega 1 päeva.
5.       Houses are heated by electricity? Not true, mainly my ditrict heating.
6.       Condens appears on the outside of surface. True! Auto aknaklaasid võivad jäätuda, sest aknal võib olla temperatuur 10 kraadi madalam, kui õhutemperatuur.juhtub kümnel päeval aastas.
7.       You must have big windows to south? True, you need for example 400kWh more energy.
8.       Passiivmajad on kallid – rohkem maksavad aknad, heat exchanger, insulation. Miinus on küttesüsteem, mis tasakaalustab hinna.
9.       Investment costs are 2.5% higher, but interest rate is lower, then saved energy costs.
10.   Suur vahe on, kas panna suured aknad või paljui väikseid aknaid, sest akende raamid on üsna kõrge U-arvuga, kuid klaasid jällegi keskelt järjest madalama U-arvuga
11.   Parem on ehitada ikka kahekorruseline võrreldes ühekorruselisega
Solomon Guggenheim museum – heated by the people. In the evening they turn off the heating so that heat can be stored in the walls.
Spordihooned samuti passiivselt!
Vaata ka Passiivhaus datenbank
2001 ehitati Rootsis esimesed passiivmajad ning tehti ka passiivmajade büroo, jne. Nüüd on ehitatud juba 1500 passiivmaja. Mainis ära ka, et 2020 on vaja ehitata ainult passiivmajasi.
Viide: http://passiivhuscentrum.se

Passiivmaja modelleerimise protsess
NB! Tee kõik kalkulatsioonid enne ja siis tee disain. Oluline teave arhitektile, et keeruliseks ei lähe. Teiseks tee arvutused 8-9 watti/m2*a. See jätab pärast ruumi tõstmiseks.

Küsimused ettekandjale
Kas kasutate vertikaalseid soojuspumpe hoonetes?
                Ei osanud midagi tarka vastata. Pigem pole kursis ja ei tegele nende teemadega.
Kas tehnikasüsteemide installeerimisel on tehnoseadmete maksumus tõepoolest nii madal?
                Vaadake peamiselt elutsükli maksumust. Leiab, et on võimalusi siiski maksumus alla viia, kui targelt planeerida.

Kas kasutati äravoolu vee sooja?
Vastus: Ei kasutatud. Saksamaal tehti seda nii, et vesi pumbati paakidessse ja sealt siis tagastati. Palju probleeme hügieeni ning töökindlusega. Idee on hea, kui on haiglad, kus kasutatakse palju vett, kuid elamutes kasutatakse vett hommikuti.
Mis saab siis kui inimesed ehitavad kõik hooned valmis? Ehitavad uuesti.
Vastus: Kuna inimesed on juba üle elanud mitmeid suuri ehitus ja arenguprotsesse, siis on üsna tõenäoline, et nad saavad hakkama ka suure passiivmajade ehituse buumiga.

Taastuvenergia seminar 02.06 - R.Hagman - Sustainable transport

Mõned märkused Hagmani loengu esimesest poolest. enamasti jõudsin kuulata erinevatest transpordis kasutatud mootoritehnoloogiatest.

You have to take into account the whole chain of biofuels and using the fuel.

Kõige efektiivsem on sõita 50km/h.  Kui sõita kiiremini, siis hakkab tuule takistus mängima, aeglasemalt, siis gongestion mitigation(ummik kergendav asjaolu).

NOx gaaside vähendamine

EGR – Exaust Gas Recirculation on meetod NOx  emissioonide vähendamiseks.

Advanced injection – kuni 7 süsti võlli liikumisel ühe tiiru.

HCCI – Kombinatsioon diisli ja bensiinimootorist. Pole veel turul.

Maaülikoolis valmis elektrijalgratas

Hiljuti paluti mul valmis meisterdata jalgratas, millega saaks elektrienergiat toota. Samuti peaks olema salvestamise ja hiljem ka salvestatud energia muundamine 230 vahelduvvoolu pingeks.

Tulemuseks on üks vana jalgratas, mis sa üles kõpitsetud, auto generaator mis alalisvoolu pakub ning vana UPS, mis hoiab endas nii akut kui ka võimaldab akut oste UPSist laadida.

Detailsem dokument saadaval Google Docs failis.

Arvan, et kogu planeeriminseks ja ehitamiseks kulutatud aeg oli seda väärt ning loodan, et teisedki huvilised saavad endale mõtteid.

Siit ka viide Maaülikooli ajalehes elektrijalgratta kohta ilmunud artiklile:

http://www.emu.ee/userfiles/Ajaleht%20Maaylikool/2010/13.%20mai%202010.pdf

Ratta endaga saab tutvuda Maaülikoolis metsahoone fuajees.

Kena kevadväntamist soovides!

Seminar, "Vanade hoonete sisekliima"

Toimus järjekordne EKVÜ korraldatud seminar vanade ehk ka muinsuskaitse all olevate hoonete sisekliima, tarindite ja ventilatsiooni kohta.


Lisan postitusse huvilistele oma märkmed seminaris toimunud nelja ettekande kohta.

Hoone renoveerimisega seotud ülesanded hoones säilitamiseks

Targo Kalamees

Hoone on tervik

Energiatõhusus on seotud peamiseks hoone ehitusfüüsilisest toimivusest ja tehnosüsteemidest

Renoveerimisel

·        Mitme muutujaga ülesanne

·        Ohutu ja tervislik elukeskkond

·        Hoone väärtuste säilimine

Jääpurikad on energiatõhususe ja ka turvalisuse probleem.

Renoveerimise vajadus

·        Avariiolukorra likvideerimine – vundamendid lagunenud, seinad madalal, ...

·        Olemasoleva olukorra parandamine

·        Uued hüved ja mugavused – laiendamine. Kas on kooskõlas hoone iseloomuga?

Tagada tuleb

·        Ohutus

·        Tervislikkus

·        Ajalugu

Pikendada hoone kasutusida, tõhustada energiakasutust

Parandada elukvaliteeti ja pakkuda täiendavaid mugavusi

Vundament

Teid renoveeritakse ilma hooneid arvestamata. Ei piisa ka sellest, kui valatakse sokli ette vetttõrjuv kiht. Niiskus ei pääse välja hingama, kui satub valatud sokli taha.

Renoveerima peab nii, et on olemas kalle ning sokkel piisavalt kõrge.

Võimalus on teha hoone ette kraav, siis peab tähele panema, et vesi ka korralikult ära voolaks.

Hoone on istutatud pinnasesse ja soklit pole, siis mädaneb tarind väga kiirest nii vihma kui ka lume tõttu.

Keldrid

Probleemid on põrandaaluse pinaga, mis on tihtipeale alati niisked. Puitpinnal elavad seened ja mikroorganismid hästi, sest toituvad puidust ja seega lagundavad puitu.

Ei tohiks viimistleda uut materjalidega, mis pole mõeldud nii niisketes ruumides kasutamiseks.

Vee kapillaarjõudude toimel liigub vesi keldrist üles ning kuivemates ruumides soolad kristalliseeruvad. Tekivad oranžid soolatupsud.

Lahendused

Sokli kõrgus 30-60cm.

Sokli ja tarindi vahel hüdroisolatsioon.

Parem on, kui välisvooder ulatub üle sokli, siis ei saa vooder nii lihtsalt kahjustatud.

Kalle peaks olema 1/20 ehk 15cm/3m

Niiske keldri peamiseks põhjuseks on ikkagi vihmavesi, mis jookseb pinnasest keldrisse.

Pinnase suhteline niiskus ~100%

Drenaaži korral peaks olema kalle 5-10cm/1m

Drenaaži sademevett juhtida ei tohi.

Katused

Kile sättimisel leiab vesi ikkagi tee vahelaele ning sealt on vee väljaauramine väga keeruline

Antennid ja kaablid ei tohi joosta mööda seina, sest tekib niiskumine tarindil.

Hooldus

Lilled ja muld on vihmaveerennides, mis takistab vee liikumist.

Seinad

Seinad ei tohiii olla kaldu, sest tekib kohe niiskus kaldega kohtadesse.

Puitseina soojusjuhtivus U~ 0.7 W/(m2K) (0.5-1 W/m2K)

            Rõhtpalk, püstpalk, puitsõrestik

Kiviseina soojusjuhtivus U~ 1.4W/(m2K) 1-2 W/(m2K)

Puitseintel tavaline seinaosa on reeglina üsna hea, kuid liitekohad on on kriitilised

Saepuru  .07....08 W/mK

Puit .11-.14 W/mK

Kergbetoon .15-.23 W/mK

Puitkarkassein / min vill 15paksust 0.3W/m2K

Puitkarkassein / saepuru 15paksust 0.5W/m2K

Palksein 15paksust 0.75... 0.8 W/m2K  + 5cm sooj + tuuletõke 0..33 W/m2K

Soojustamisel tuleb tõsta aknad väljapoole. Pole kena ning lisaks on külmasillad

Seest

Tuleb täpsemalt teostada tarindi niiskustehniline analüüs

Puitseina seestpidisel soojustamisel ei tohi puidu niiskus tõusta üle 30%. Soojustuse paigaldamisel tuleb paigaldada soojustus koos aurutõkkega ning sundventilatsioon

Kiviseintel on seestpoolt soojustamine täiesti lubamatu!

Energiatõhusus

Võimalus on tegeleda hoonepiirdeid ja tehnosüsteeme.

Energiaaudit

Selvitab välja...

·        Millised on võimalikud energiasäästumeetmed

·        Kuidas saab energiat tõhusamalt kasutada?

Kokkuvõtteks

Esmajärjekorras tuleb korrastada katus, sokkel, alumine palgirida, põrandaalune ruum ning siis alles mõelda kuidas kuidas viimistleda.

Sisekliima

Teet Tark

On parameetrid mida me tunneme ning need, mida ei tunne – niiskus, temperatuur hallistus, jne.

Keha soojusvahetus väliskeskkonnaga

·        Konvektsioon

·        Väljahingamine

·        Higistamine ehk aurustumine

Aurustumine suureneb pidevalt, kui ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb. Selle võrra aga konvektiivne ja kiirgus vähenevad.

Inimene peab olema soojuslikus tasakaalus ümbritseva keskkonnaga.

Optimaalne temperatuur

Tavaliselt räägitakse optimaalsest temperatuurist, mis on temperatuur, millega on enamus ruumis olevaid inimesi rahul.

Näide optimaalse temperatuuri kohta

Lambda ~ 2w/m2K

Soojusjuhtivus u~ 1.5 w/m2K

Tsise   22kraadi

Tvälis -20kraadi(pikalt)

Seinte temp 14kraadi.

Inimeste mugavuse tagamiseks tuleb sisetemperatuur hoida kõrgemal. Vastasel juhul hakkab inimesel jahe, kui näiteks istub välisseinale lähemal.

Niiskus

Mälestised ja insenertehnilised lahendused

Jaan Vali

Lapi kuidas tahad, kuid lõpuks tuleb ikkagi korralik remont teha.

Eritingimused

·        Väärtuste analüüs

·        ...

Enne tehnosüsteemide paigaldamist on vaja korralikult uurida.

            Enne korralikult planeerida kõik kommuniktsioonid ja muu ning teostada

            Vahepeal on ka kütteseadmed huvitavad ning vajavad uurimist ja säilitamist

Väärtuslikku lage ei tohi kahjustada kommunikatsioonidega

Vanade hoonete ventilatsiooni ja kommunikatsiooni ehitamisel on võimalik kasutada ka lõõre.

Loomapidamishooned vajavad samuti ventileerimist, sest loomad eraldavad suurt niiskust

Vahepeal ei viitsita juhtida ventilatsioonikanaleid katusest läbi

Pööning on tavaliselt mõeldud jahedana. Seega peaks ka pööning olema jahe. Vajadusel aknad lahti teha, et kevadel lumi katusel sulama ei hakkaks. Vanasti oli ka pööningutel korstnad.

Konstruktiivsed puudused

Vundamentide ebaühtlane vajumine

Vanasti veeti vesi sisse mõisatesse, kuid kanalisatsiooni ei juhitud korralikult. Reovesi pandi lampkasti(mis see on?) Nüüd aga hakkab ka katuse vesi voolama lampkasti ning tekitab veelgi hoone vajumist.

Põrandad

Oluline on majavammi eemalehoidmiseks põrandade õhutamine. Samuti tungib vamm ülespoole ning ülepoole tungivad soolad tekitavad kobrutamist seintel.

Pandused (kalle sokli juures)

Esimene meeter võiks olla vähemalt 10cm langust. Külmumisel kerkib pinnas ning peale sulamist kalle enam samamoodi tagasi ei vaju ning kalle aja jooksul muutub ehk väheneb.

Katuse tõstmine

Vana vintskapp jääb katuse alla ning üldmulje muutub. Ühesõnaga ohtlik ning keeruline kuna üldmulje muutub.

Sokkel ja hüdroisolatsioon

Alati ei pea tegema hüdroisolatsiooni, vahest saab probleeme lahendada ka planeerimisega.

Hüdroisolatsioon torudel

Alati vajalik, et torudest tekkiv niiskus ei kahjustaks ülejäänud konstruktsioone.

Maakivisein

Kui kasutame majandushoonet elamishoonena, siis kipub kivisein niiskuma.

Variant on, et sissepoole ehitada eraldi konstruktsioonidele soojustuse jaoks konstruktsioon ning jätta õhuvahe kiviseina ja soojustuse vahele[PP1] .

Vahekarniisid

Kaetakse plekiga ning vajavad vahest ka renoveerimist.

Katuseluuk/aken

Soojustatud aknad on väiksemad ning mõjuvad üldmuljele halvasti.

Aknad

Neid saab remontida, kui huvi on. On võimalik kasutada ka pakettakent kolmanda klaasina

Küttesüsteemid

Peamiselt toimus kütmine suurte ahjudega. Tekitab korraliku õhuvahetuse. Vanasti oli pliidi kohal luugid

Tänapäeval paigaldatakse küttesüsteemid hoonetesse kehvalt, osaliselt ka osapoolte vähese suhtlemise tõttu.

Variant on teha ka küttesüsteem keldrisse ja põrandate alla.

Hoone hingamine

Elektri vedamine

Juhe võib olla ka seinapleane, kui seda väga vaja pole.

Soojustamine

Vahest on seina tarind mitmekesine. Nii kivi kui ka puitpinnad.

Vahest soovitakse väljast vahtplastiga katta ja siis teha sama konstruktsioon.

Ventilatsioon

Köökides ja san. Sõlmedes peaks olema väga korralik ventilatsioon.

Vanu korstnaid on võimalik ära kasutada õhu välja juhtimiseks ventilatsioonitorude abil.

Kui ventilatsioon on kenasti läbi mõeldud, kujundatud, siis võib ventilatsioon ka hoonele juurde anda.

Kenade ruumide ventilatsioon[PP2] 

Korralikke lahendusi pole. Variant on teha restidega, mis on seinaga ühte tooni.

Proovitud panna ventilatsiooniavad ahjude taha, jne.

Hoone kasutamise otstarve

Oluline on enne hoone kasutusele võtmist mõelda, et kas neid hooneid saab sel otstarbel ka kasutada. Valel otstarbel kasutamine võib ka hoonet kahjustada.

Aeg

Vahepeal on mõtekas projekteerimist mitu korda teha.

Küsimus

Kuidas siis vedada küttesüsteemide torusi?

Sisekliima ja restaureerimine

Ants Viilup

Palju ventilatsioonisüsteeme installeerinud, üle 300.

Ants rõhutas seda, et alati tuleb vaadata, et mis põhjusel renoveeritakse ning kas kõike soovitud on vajalik saavutada.

Palju infot, kuid tihtipeale oli jutt hüplik ja kohati ka segane.

Mälestiste korral on oluline, et hoonet püütakse kasutada muuta inimesele sobivaks. Hoone otstarvet muudetakse, „painutatakse” ning tekivad probleemid.

Kandilise toruga kaasneb nii suur müra kui ka suured aerodünaamilised takistused.

Tualettruumidesse tuleb panna restid, et õhk saaks liikuma. Seda tuleb ka auditis silmas pidada, kui planeerida värskeõhuklappe tubade nurkades.

Kui keldris ventilatsioon töötab, siis on seal 30% niiskust saavutada, kuid millise hinnaga?

Kokkuvõtteks

Tuleb paremini eelnevalt planeerida ning seeläbi saab ka parema süsteemi.

Samuti soovitas Ants võtta kätte ka õpikud, et vaadata üle kuidas raamatutes õpetatakse.

Muinsuskaitse objektid on erinevad tavaobjektidest ning tuleb väga hoolikalt planeerida ning kui tegutseda ei oska, siis parem mitte tegutseda. 

Taastuvenergeetika areng maailmas 2009

Taastuvenergeetikasse investeerimine läheb ikka nendesse kätesse, kus kõige rohkem raha on. Teadagi on tegemist kullauguga.
Pew Trusts on üllitanud raporti, kus pannakse suurimad investeerijad ritta.
Suurimad tõusjad on Lõuna-Korea, Hiina, Austraalia! Prantsusmaa. Hiina on USAst on vuhisedes mööda läinud...

Energiaallikate kaupa investeeritakse endiselt kõige rohkem tuuleenergeetikasse ning päikeseenergeetikasse investeerimine on jäänud stabiilseks. Arvan, et pigem tuleks 2010 aasta tulemused ära oodata, sest eelmise aastaga võrreldes on 6,6%-line investeeringute mahu kasv majanduslanguse tingimustes. Märgata on, et muudesse energiaallikatesse investeerimine on jäänud tahaplaanile. Tundub, et kohad hüdroelektrijaamade ehitamiseks hakkavad otsa saama.

Allikad:
Pew Trusts, “WHO’S WINNING THE CLEAN ENERGY RACE?”, 2009

Niiskuse allikad hoones

Maja niiskusallikad on nii see kui ka välispidised.

Hoones see on niiskuseallikateks
• pesemisel tekkiv veeaur
• söögi valmistamisel tekkiv niiskus
• mõnel pool pesu kuivatamine
• taimed
• inimesed
• muud (nt. koristamine)

Hoonest väljaspoolt tuleb niiskus
• läbi hoone piirete ebatihedate kohtade kaudu
• veeauru difusiooni tõttu läbi hoone seinte
• läbi põranda(eriti suur on niiskuse kogus põrandalt, kui põrand on pinnasel)
• imbvesi pinnasest(maaaluse sokli osal)

Hoones peetakse tavapäraselt suurimateks niiskuseallikateks peamiselt köögist ja vannitoast
tulevat niiskust. Lisaks ka pesu kuivatamisel tekkivat niiskust.
Uuringud on näidanud, et keskeltläbi on suurimateks niiskuse allikateks ikkagi inimesed ise.
Neljaliikmelise pere tekitatud niiskuskogus päevas jaotub
• 5l inimesed
• 2l gaasipliit
• 1,5l viis toataime
• 1l nelja inimese duši all käimine
• 1l toidu valmistamine

Seega, niiskuskoormus väheneb siis, kui hoones viibib vähem inimesi ning kui näiteks ei kasutata gaasipliiti.
Samuti paljude taimede olemasolu tekitab ruumides palju niiskust.

Niiskuse ärajuhtimisest ning toa niiskustasakaalu hoidmisest aga juba järgmises kirjutises.

Allikad
"Sisekliima ja hallitusseened" Joergen Bech-Andersen

Taastuvenergeetika ettekanne TTÜ tehnikapäeval

TTÜ agarad tudengid korraldasid ülikoolis tehnikapäevad mille raames tutvustati erinevat tehnikaloomet, leiutisi ja muid tudengite leiutisi vidinaid.
Lähemalt saab lugeda tehnikapäevade veebilehelt.
http://www.ttu.ee/tehnikapaevad


Samuti sain sõna ning tegin ettekande taastuvenergeetika uutest suundadest ja arengutest. Põhiliselt pöörasin tähelepanu kolmele valdkonnale:

• tuuleenergia;
• päikeseenergia;
• ja targad võrgud.

Huvilistel on võimalus vaadata ettekandest videot:

http://tipikas.tv/video/6Y2698D7K9U3/Taastuvenergeetika-trendid

Samuti saab kõrvale lehitseda ettakannet:



Ettepanekuid ja soovitusi oodates,


Priit

Timeri tasuvusaja arvutus boileri väljalülitamiseks mõned tunnid enne öötariifi algust

Viimasel ajal on meeles mõlkunud, et kuidas õnnestuks  ühe suurima elektritarbija, elektriboileri, tarbitud elektrienergia maksumust vähendada.


Teada on, et kui kasutatakse energiat päeva- ja öötariifi alusel, siis öösel on elektrienergia maksumus Eesti Energia Hinnapaketi Kodu 2 korral 0.7 EEK odavam, kui päevatariif.
Seega, oleks hea kui õnnestuks boiler enne öist tariifi välja lülitada ning alles öötariifi algul jälle sisse lülitada, siis õnnestuks ehk säästa iga päev väheke:)
Boileri lülitamiseks sobivad turul saada olevad mehhaanilised ja elektroonilised taimerid.


Tegin arvutused taimeri tasuvusaja leidmiseks ning sain tulemuseks tabeli:



Arvutusest selgub, et taimer tasub ära üsna lühikese ajaga ehk 69 päevaga, kui taimeri maksumus on 125 krooni. Taimeri maksumuse 250EEK korral on tasuvusaeg 139 päeva.


Arvan, et vajalik investeering. Probleem on võib-olla ainult perioodi pikkuse valimine, mil boiler on enne öötariifi algust välja lülitatud. Perioodi pikkus oleneb boileri suurusest ning kasutamise intensiivsusest.


Head säästmist:)

Intervjuu Vikerraadios teemadel termoülevaatuse kvaliteet, energiaaudit ja energiamärgis

Järgmisel neljapäeval 28.01.2009 toimub Vikerraadios, Huvitaja saates intervjuu, kus arutletakse Mart Ummelase ja Priit Pik'a vahel järgmistel teemadel:

1. Mida kujutab endast termograafia ja kuidas seda läbi viiakse?
2. Missugust ettevaatust nõuab sellise teenuse tellimine?
3. Kuidas võidakse tellijat petta termopilti pilti näidates?
4. Millest sõltuvad hoonete soojakaod lisaks seinte soojuspidavusele ja soojaleketele?
5. Missugused on põhilised reeglid, kuidas soojalekkeid vältida (ilma kapitaalse remondita)?
6. Mida sisaldab hoone energiaaudit ja kes seda teostavad ning kuidas seda tehakse?
7. Kordame üle, milles seisneb energiaauditi ja energiamärgise erinevus.

Intervjuu eesmärk on harida termoülevaatuse tellijat ning anda ülevaade termoülevaatuse tegijatele võimalikest veakohtadest pildistamisel.

Kuula ja saa targemaks!

Termografeerimise standard EVS-EN 13187:2001

Ostsime firmasse termograafia standardi EVS-EN 13187:2001 "Thermal performance of buildings - Qualitative detection of thermal irregularities in building envelopes - Infrared method".

Peale seda, kui standard oli peale taaskordset trükki uuesti saadetud, tuli standardi formaadis ja sisus pettuda.

Esiteks on standard otsast-lõpuni inglise keeles. Mis saab nendest audiitoritest või siis termoülevaatuse tegijatest, kel on keeleharidus saksakeelne või siis venekeelne, kuid neil on täiesti olemas kompetents teha termoülevaatuseid hoonetele? Küllap peavad inglise keele ära õppima. Samas leian, et infrapuna kaamerate tehnoloogia on niivõrd keeruline, et parem oleks, kui asjaarmastajatele on need standardid ja meetodid paremini selgeks tehtud.

Teiseks on standardi lisades B ja C toodud mitmed fotod, kuid fotod on mustvalged. Pealegi niivõrd halva kvaliteediga, et midagi tarka küll kõikidelt fotodelt välja ei loe. Kas on paljundamisel tehtud vead või siis pole standardi väljastajatel piisavalt huvi, et kvaliteet maksimaalne oleks.

Põhimõtteliselt maksime me 145 krooni standardi eest, mis oli lihtsalt kellegi poolt välja prinditud ning millest lisade "Annex" osa osaliselt kasutu on.

Aitäh Eesti Standardikeskus!