December 25, 2010

Penoplastplokkide paigaldamise probleemid

Käisin ühe üsna huvitava hoone juures, kus on kahe penoplastbloki valatud betooni. Blokid oli sideainega laotud ning kohati üsna kehva kvaliteediga.

Penoplastblokkidest sein küttetorude taga.

Penoplastblokkide paigaldamisel pole ülekatet ning kuna soojustus on bloki mõlemas küljes ning plokke ei laota ülekattega, siis on plokkide paigaldamise kvaliteet ülioluline.










Järgnevatel termopiltidelt mõned näited paigalduskvaliteedist.

Akna kohal on soojatriibud, kus väikese ~1m2 pinna peal on temperatuuride vahe 3.2 kraadi.

Sama probleem on ka järgmisel fotol, kus temperatuuride vahe on veelgi suurem.

Kokkuvõtteks soovitan selliste plokkide kasutamisel lisada täiendav soojustuskate, mis vähendab plokkide paigaldamisest tekkinud riske.

December 16, 2010

Seminar, Korterelamu soojatagastusega ventilatsiooni rajamise võimalused

TREA korraldatud seminaril oli teemaks korterelamute ventileerimine soojatagastusega ventilatsiooni abil.


Heatcatcher
http://www.elysium.ee


Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem tsentraalse ventilatsiooni korral. 
Ehitatakse hoone vent.korstende otsa sundväljatõmme, kus iga lõõri on võimalik reguleerida siibritega nt. vastavalt normidele (nt. 20 l/s). See aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme: korruselisus (lõõri pikkus), tuul (tugevus, suund), temperatuuride vahe (sise-välis), üle- ja alaventileeritus, soojakadu.
Selleks paigaldatakse hoone vent.korstende otsa “Heatcatcher`id”, mis koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (nt tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale (võib paigaldada nt soojasõlme). Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga.


Eelised
  • korteritesse ei paigaldada midagi
  • soojaveesüsteem saab lisasoojuse
  • katus lõhutakse ainult ühes kohas ja rennid jooksevad katusel nii, et vihmavesi jookseb alt läbi. Toru saab alla viia kas trepikojast või nt. vanast prügišahtist.
  • ventilatsioonihulka saab muuta
Ventilatsioonisoojusest soojendatud vett tehakse veel soojemaks, et saaks soojust jahedale veele lihtsalt üle anda.

Süsteem paigaldatakse peale tagastuvale veele ja soojendatakse võimalusel ning peale seda veel linnavõrgu soojavaheti annab sooja juurde.

Eksperimentide tulemused - http://www.elysium.ee/ee/tulemused

Seitsme kuu kokkuvõte:







Hind km-ga    Kogus       Kokku



Soojus, mis kaugküttest võtmata jäi1 150220252 851



Laenumakse kuus (laen 15a peale)13 073791 511



Täiendav elektrikulu kuus5 053735 371



TULEMUS: korrastatud ventilatsioon ja preemia
125 969


Olemasoleva näite korral on sääst 125 tuh. EEK ja teise maja korral oli see 88tuh EEKi. (sääst on keskmistatud 12 kuu peale. Suvel on sääst väiksem ja talvel suurem)


Süsteemi maksumus sellel näitel on 1.7 miljonit ning tasuvusaeg on 10a.
Võimalus on ka nii teha, et paigaldada ainult ventilaatorid ning hiljem kogu soojatagastusega süsteem.
Süsteem sobib suurematele hoonetele. Alates näiteks 4-5 korruselisest hoonest.
On olemas ka kaasnevad kulud nagu värskeõhuklappide paigaldamine.
Minnes Kredexisse on vaja suurendada õhuvooluhulkasi ning õhuvooluhulkade tõstmisega tuleb teha ka lisasinvesteeringuid.
TTÜ teeb süsteemidele monitooringut ja vaatab kuidas on õhuvooluhulgad reguleeritud ja kas on vaja midagi muuta.


Elektroskandia - Urmas Pilpak


Tegi ülevaate vanadest ja uuematest soojusvahetitest
Ülevaade uuest soojusvahetist - www.recair.com
Jäätumisvastane protsess

  1. segatakse vent. ruumi õhku sissemineva õhuga
  2. vähendatakse sissepuhke õhu ventilaatori kiirust
Ventilatsiooniseade korterisse - HR 200
DC-EC mootorid, Mootorite võimsus 78W, müratase ei tea?
Max õhuvooluhulk 210 m3/h
Temp. kasutegur 93%
2-kiirust
Lihtne teenindada, G3 filtrid
Kaugjuhtimispuldi võimalus
Soojusvaheti on plastik.
Lihtne pesta ja hooldada.
Hind orienteeruvalt 16 000.- + KM.

Torustik 7000 - 8000 EEK ja paigaldus samapalju.
Järelkütte kalorifeer on umbes 3000EEK.
Paigaldusinvesteering on kuskil 30 000.- kandis.


InVENTer - Soojust taaskasutav ventilatsioonisüsteem
Toomas Kolk
www.intelivent.ee


õhuvool 30m3/h
ava diameter 220mm
soojustagastus 70-91%
Elektrikulu 2-3W nelja seadmega elamu 
Müratase, mahub magamistoa normidesse 19/30/41dB
Soojusvahetile 10.a. garantiid.
DiBt ja TÜV sertifikaat.


On võimalus ka suurema õhuvooluga seadmeid. - 40m3/h


25-35% säästu võrreldes loomuliku ventilatsiooniga.
elektritarve 1kWh/m2aastas
Lihttasuvusaeg 8.7 aastat


Paigaldus
Puuritakse auk
Kaabel veetakse seina pealt soojustuse alt
pannakse toru, montaaživaht, jne.


Korteri kaheseadme komplekti hind 13 000 EEK
Paigaldus on eraldi maksumusega.
Maksumus 24 korteriga hoone kohta 380 000.- koos KMga.
Vent. aukude tegemine on fassaadide tegemise hinna sees.


Kärge saab pesta nõudepesumasinas
Kondents tekib ja juhitakse veenina abil eemale.
Uued filtrid on 50EEK/tk.
Paigaldamine akna ülemise palega samale joonele.
Õhu liikumise kiirus avas on 20m3/h
Kondets tekib seadme välispinnale, mitte sisepinnale.
36m3/h ja sisekliima nõuded tulevad 25dB


Kui WCs, köögis on ventilaator, siis sissepuhuv ventilaator peab vähem tööd tegema ja väljatõmbav ventilaator peab rohkem tööd tegema.


Aitäh seminari korraldajatele!

December 11, 2010

Energiamärgisest ülevaadet andev artikkel Äripäevas

Energiamärgis - kiirpilk kuludele
08.12.2010, 10:29 Loe kommentaare (1)
Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.

Energiaklass OÜ audiitor Priit Pikk rääkis, et energiamärgise väljaandmise teenust väga sageli ei küsita. „Tundub, et see ei ole prioriteet ka kinnisvara müümisel. Energiahind peaks veel üles minema ja raha paneb inimese mõtlema. Praegu on pigem nii, et ostja väga järjekindlalt märgist ei nõua  ja omanik pole siis ka huvitatud,“ rääkis Pikk.
Kui märgise tegemist pakutakse vähema kui 1500 krooni eest, on tema sõnul arvata, et keegi maja koha peale üle vaatama ei sõida ning paberid tehakse korda interneti teel. „Märgise väljastaja peaks ikkagi kohal käima, sest ilma ei saa reaalselt ettekujutust majast. Arvete järgi vaadates võivad ju kulud väikesed olla, ent kohalkäies saab selgeks, et hoone sisekliima on täiesti paigast ära,“ märkis Pikk.

Energiamärgise puhul on seega usaldusväärsuse näitajaks koostaja märkuste ja kommentaaride osa, millest on kohe näha, kas on kohal käidud või mitte. “Majaomanik ei pruugi ju ka olla huvitatud detailsest ülevaatest, sest midagi kehva võib välja tulla,“ ütles Pikk.
Energiamaja konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis samuti, et kui maja ei ole korda tehtud, pole ühistu märgisest huvitatud. „Annab ju halva indikatsiooni, kui näiteks inimene läheb panka laenu võtma, et korterit osta ja seal öeldakse, et kuna tegemist on E-klassi hoonega (kulu 250-270 kWh/m2 a), siis teie küttekulud on nii suured, et te pole laenuvõimeline,“ tõi Airik näite.