KredEx jätkab energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotluste vastuvõtmist

KredEx avab järgmisel kolmapäeval, 12. juunil taotlusvooru energiaauditite ja ehitusprojektide koostamise toetuseks.

KredExi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud lepingu kohaselt on energiaauditite ja ehitusprojektide koostamise toetuseks ette nähtud 229 000 eurot.

Ehitusprojekti ja energiaauditi toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 50%. Toetuse maksimummäärad ühe korterelamu kohta kalendriaastas on energiaauditi toetuse taotluse kohta 700 eurot ning ehitusprojekti toetuse taotluse kohta 5000 eurot.

Täpsem info taotlusvooru avamise kohta avaldatakse KredExi kodulehel.

Allikas: http://kredex.ee/kredexist/uudised/kredex-jatkab-energiaauditi-ja-ehitusprojekti-toetuse-taotluste-vastuvotmist/

Kuiv sisekliima talvel

Miks on talvel siseruumides kuiv sisekliima?
Olgugi, et välisniiskus on talviti pea alati üle 50%, siis tubades kipub niiskus madalamaks, kui isegi 30% minema ning eriti madalaks muutub tubade niiskustase, kui on kasutusel ventilatsioonisüsteem.
Peamine põhjus seisneb sooja- ja külma õhu niiskuse sisalduse võimes.
Nimelt soe õhk suudab enda sees hoida enam niiskust võrreldes külma õhuga.

Temperatuuri –10 °C ja suhtelise õhuniiskuse 80% korral on õhus 1,7 g/m3 niiskust.
Soojendamisel temperatuurile 20 °C sisaldab õhk kuni 17,3 g/m3 niiskust. Seega väheneb õhu suhteline niiskus kuni 9,9%-ni.
Seda seletab ka väide, et kui panna akna, eriti just katuseakna, alla radiaator, siis kaovad ära niiskuseribad aknapaketi alumisest äärest. Soe õhk võtab niiskuse endasse ning niiskus kantakse ventilatsiooniga ruumist välja.
Vähe õhupidava konstruktsiooni korral tuleb piludest siseruumidesse pidevalt värsket õhku ning õhu soojenedes samuti vähendatakse soojendatud õhu niiskustaset. Kuna aga talvine keskmine temperatuuridevahe on väga suur, siis toimub siseruumides ulatuslik suhtelise niiskuse alanemine.

Hallituse olemusest hoonetes

Hea lühiartikkel, mis pöörab põhitähelepanu hallituse olemuselening kõrvaldamisele hoonetes.


Mis on hallitus?
Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval 
alusmaterjalil (substraadil). Hallitusseened on osa seeneriigist ja neid esineb meie planeedil 
määramatus koguses. Seeni võib leida igas ökoloogilises nišis ja nad on vajalikud orgaanilise 
materjali ümbertöötamiseks ainete ringkäigus looduses. Seeneriiki kuuluvad nii pärmid, 
hallitusseened, söögiseened, puul kasvavad torikud kui ka “ämmatoss”. Seente elutegevuseks 
on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur.


Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 1–20 
mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need 
ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud 
seenemass või seene eritatavad keemilised ained.
Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, 
vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal 
endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.
Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Eosed satuvad majja lahtise ukse või 
akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. Samuti kleebivad 
mikromeetrilised imekerged eosed ennast välisriiete, jalatsite, kottide, kinnaste ja 
koduloomade karvade külge ning rändavad nii edasi.
Mitte iga eos ei hakka kasvama. Ainult soodsale pinnale sattunult – vee läbijooksukohad 
katusel, torude lekkekohad keldris, pidevalt märguv sein vanni või kraanikausi taga, 
ülekastetud lillemuld, ehitusjärgus vihma saanud puitkonstruktsioon – hakkavad eosed 
kasvama. Arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tingitud püsivalt kõrge õhuniiskus. 
Paljud ehitusmaterjalid on hallitusseente arenguks väga sobivad, sest sisaldavad ise vajalikke 
toiteaineid. Näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp, 
kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks. Teistel materjalidel nagu 
kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, 
polster jm, võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama hakata tänu nende materjalide 
pinnal leiduvale, sinna õhust sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse 
objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda.


Hallitusseente tekitatav kahju tervisele sõltub paljudest asjaoludest:
– toksiine tootva seene liigist;
– seeneeoste hulgast ja seene massist;
– kokkupuuteajast seeneosadega;
– konkreetse inimese vastuvõtlikkusest.2
Järgnevalt on toodud mõned soovitused, mida tasuks tähele panna:
- kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga 
ülemäära palju, siis tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse;
- hallitusest tingitud nähud võivad esineda vaid süütu nohu või kompleksse tervisehäire näol;
- hallituse likvideerimisega pole tark oodata kuni positiivse laboritesti tulemuseni – tegutseda 
tuleb kohe; eriti kehtib see seente puhul, mis on mürgised küll oma normaalses keskkonnas, 
kuid kaotavad selle võime laboriklaasis ning nõuavad pikema aja jooksul mitmeid 
kordusanalüüse;
- ulatuslikult hallistuskahjustatud elukohast on soovitatav kas või ajutiselt seene 
likvideerimise ajaks ära kolida, mitte kannatada haigusnähtude ägenemise all, mis on tingitud 
seeneosade lendumisest puhastamise käigus;
- hallitusseente kasvu pole võimalik takistada, sest ootamatuid niiskusepuhanguid tuleb kodus 
ikka ette (näiteks sügisesel moosi- keetmisel ja mahlaaurutamisel);
- haigus- või ärritusnähtude korduval esinemisel tuleb ühe võimalusena arvestada 
hallitusseente toksilist mõju (kui muud faktorid, näiteks uue mööbli soetamine, värske 
remont, koduloomad ja -linnud, sulepadjad, tolmu korjavad toataimed ja muud on läbi 
kontrollitud);
- suurte taimede istutusnõusid ei tohi üle kasta;
- tuleb jälgida, kas tervisehäirete ägenemine on seotud õhuniiskuse ja temperatuuriga; 
hallitusseen vajab kasvuks õhuniiskust üle 70% ;
- keldri kiviseintel esinev valge udune kasukas ei pruugi olla hallitus, vaid müüris liikuva vee 
väljaauramise tagajärjel sinna sadenenud soolade kogumid või külmal ajal tekkinud härmatis;
- ühtki hallitusseene tüüpi pole vaja eraldi hävitada – nende kõrvalda- miseks sobivad ühed ja 
samad vahendid.
  
Hallituskahjustuse likvideerimise ABC
- Tegutsema tuleb asuda kohe pärast hallituskahjustuse avastamist. Pindmist kahjustust on 
kerge kõrvaldada. Riidekiu sisse pugenud hallitust on vahel võimatu eemalda;
- Esmalt tuleb leida niiskusallikas ja see kõrvaldada;
- Võimaluse korral tuleb hallitanud materjalid puhastest kohe eraldada. Kõige paremini aitab 
hallitusel levida kuivanud hallituskorra energiline mahahõõrumine puhaste esemete ja 
materjalide läheduses;3
- Kõige lihtsam, kättesaadavam ja efektiivsem vahend on naatrium- hüpoklorit – 
pesuvalgendaja lah- jendatud lahus. See kantakse käsna või vana hambaharja abil pinnale, 
lastakse seista umbes 15 minutit, loputatakse hoolikalt ja kuivatatakse kiiresti;
- Puhastamiseks võib kasutada selleks ettenähtud spetsiaalseid desinfitsee- rimisvahendeid, 
mis sisaldavad samuti naatriumhüpokloritit või teisi aineid, näiteks bensalkooniumklo- riidi ja 
booriühendeid. Enne tarvi- tamist tuleb vahendi kasutusjuhend läbi lugeda. Kõik kodukeemia 
vahendid peavad olema originaalpu- delites, korralikult suletud ja lastele kättesaamatus kohas.
- Pindmise kerge hallituse eemaldamiseks võib kasutada ka söögisoodat;
- Enne valgendajaga tööle asumist tuleb kindel olla, et valgendaja või seda sisaldavad teised 
puhastus vahendid ei rikuks töödeldavaid pindu. Näiteks nailonriie lahustub kokkupuutes 
naatriumhüpokloritiga kohe. Valgendaja rikub mitmeidki materjale: mõningaid plastikuid, 
alumiiniumi, glasuuritud pindu ja kivi. Parem oleks kontrollida vahen- di mõju enne väikesel 
proovipinnal;
- Mitte kunagi ei tohi segada pesu- valgendajat ammoniaagiga. Tulemuseks on tervist 
kahjustav gaas. Üldse pole soovitatav erinevaid puhastus- vahendeid omavahel kokku segada.
- Puhastamise juures on väga oluline, et mikroorganismide hävitamise ajal oleksid 
puhastatavad pinnad märjad. Siis ei toimu seeneosakeste õhku lendumist ega laialikandumist.
- Soovitatav on töö juures kanda tolmumaski ja kummikindaid ning avada tuulutamiseks 
aknad;
- Hallitanud pindu ei ole soovitatav pesta kangete fosfaate sisaldavate pesuvahenditega, kuna 
fosfor on hallitusseentele meeldivaks toidu- aineks ja kutsub esile veelgi intensiivsema kasvu;
- Kui pinnatöötlus ei anna tulemusi, siis võib proovida hoida eset 12 tundi või kauem 
töötlemislahuse sees. Peab kindel olema, et pärast seda jääb esemest või materjalist midagi ka 
alles.
- Loputada tuleb väga põhjalikult, sest sissejäänud valgendaja hakkab materjale aja jooksul 
aeglaselt lagundama.
- Kui hallitust ei õnnestu pärast ühte korralikku töötlust ja loputamist eemaldada, on mõistlik 
edasistest jõupingutustest loobuda – see ei õnnestu enam kunagi.
- Allergiat põdeval inimesel tuleb paluda puhastustöid tegema kedagi teist. Vastasel korral 
võib lendunud seeneosadest tekkida äge haigus- hoog. Teistel pereliikmetel on soovitatav 
puhastamise ajaks kodust lahkuda.
- Kui hallitus on raskesti ligipääse- tavatel pindadel või kui mingi ala on juba liiga tugevasti 
hallitanud, siis tuleb see eemaldada ja uuega asendada;
- Kui korteris on väga rõske, siis tuleb puhastada ka vaibad ning kindlasti trepikoda. Kui 
niiskuseallikat ei kõrvaldata, tuleb suurpuhastust üha sagedamini korrata;4
- Kui korteri sisustus on üleujutuse või veeavarii tagajärjel märgunud, peab püüdma vett 
imavaid materjale kohe kuivatada. Hallitusnähud ilmnevad märgadel pindadel umbes ööpäeva 
pärast, seega on üsna vähe aega ja peab kiiresti tegutsema.
- Vaipade alumisi pindu võib päikese käes kuivatades kergelt töödelda vesinikülihapendi 
nõrga lahusega
(1 osa 3% vesinikülihapendit ja 5 osa vett);
- Vannitoa kardinat võib samuti val- gendajalahusega puhastada. Liiga suure mustumise 
korral tuleb kardin asendada uuega.
- Materjalide kahjustamise ohu korral võib kasutada teisi kodupuhastus - vahendeid, mis on 
vähem agressiivsed;
- Mööbli katteriiet ja vaipu võib lasta ka keemiliselt puhastada. Tähtis on, et pärast hallituse 
eemaldamist kuivatataks materjal nii kiiresti kui võimalik;
- Tuulutada ei tohi enne, kui halli- tanud pinnad on märjaks tehtud. Materjalide kuivamise 
ajaks tuleb tagada hea ventilatsioon.
- Pinnaviimistlusmaterjalidest on hallitusele kõige vastuvõtlikumad lateksvärvid, eriti kui on 
kasutatud linaõli baasil valmistatud krunti. Kõige vastupidavamad hallitusele on välistööde 
emailvärvid;
- Valmistatakse ka spetsiaalseid hallitusvastase lisandiga värve, kuid terviseriski tõttu ei 
soovitata neid sisetingimustes kasutada;
- Värske kuiva õhuga tuulutamine ee- maldab ebameeldivat lõhna kõige paremini. Võib 
kasutada ka õhuvärskendajaid.


Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus!!!
Allikas: Terviseamet. Originaalartikli autor Urve Kallavus, TTÜ

Penoplastplokkide paigaldamise probleemid

Käisin ühe üsna huvitava hoone juures, kus on kahe penoplastbloki valatud betooni. Blokid oli sideainega laotud ning kohati üsna kehva kvaliteediga.

Penoplastblokkidest sein küttetorude taga.

Penoplastblokkide paigaldamisel pole ülekatet ning kuna soojustus on bloki mõlemas küljes ning plokke ei laota ülekattega, siis on plokkide paigaldamise kvaliteet ülioluline.

Järgnevatel termopiltidelt mõned näited paigalduskvaliteedist.

Akna kohal on soojatriibud, kus väikese ~1m2 pinna peal on temperatuuride vahe 3.2 kraadi.

Sama probleem on ka järgmisel fotol, kus temperatuuride vahe on veelgi suurem.

Kokkuvõtteks soovitan selliste plokkide kasutamisel lisada täiendav soojustuskate, mis vähendab plokkide paigaldamisest tekkinud riske.

Seminar, Korterelamu soojatagastusega ventilatsiooni rajamise võimalused

TREA korraldatud seminaril oli teemaks korterelamute ventileerimine soojatagastusega ventilatsiooni abil.


Heatcatcher
http://www.elysium.ee


Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem tsentraalse ventilatsiooni korral. 
Ehitatakse hoone vent.korstende otsa sundväljatõmme, kus iga lõõri on võimalik reguleerida siibritega nt. vastavalt normidele (nt. 20 l/s). See aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme: korruselisus (lõõri pikkus), tuul (tugevus, suund), temperatuuride vahe (sise-välis), üle- ja alaventileeritus, soojakadu.
Selleks paigaldatakse hoone vent.korstende otsa “Heatcatcher`id”, mis koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (nt tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale (võib paigaldada nt soojasõlme). Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga.


Eelised

• korteritesse ei paigaldada midagi
• soojaveesüsteem saab lisasoojuse
• katus lõhutakse ainult ühes kohas ja rennid jooksevad katusel nii, et vihmavesi jookseb alt läbi. Toru saab alla viia kas trepikojast või nt. vanast prügišahtist.
• ventilatsioonihulka saab muuta

Ventilatsioonisoojusest soojendatud vett tehakse veel soojemaks, et saaks soojust jahedale veele lihtsalt üle anda.

Süsteem paigaldatakse peale tagastuvale veele ja soojendatakse võimalusel ning peale seda veel linnavõrgu soojavaheti annab sooja juurde.

Eksperimentide tulemused - http://www.elysium.ee/ee/tulemused

Seitsme kuu kokkuvõte:
	Hind km-ga	Kogus	Kokku
Soojus, mis kaugküttest võtmata jäi	1 150	220	252 851
Laenumakse kuus (laen 15a peale)	13 073	7	91 511
Täiendav elektrikulu kuus	5 053	7	35 371
TULEMUS: korrastatud ventilatsioon ja preemia			125 969

Olemasoleva näite korral on sääst 125 tuh. EEK ja teise maja korral oli see 88tuh EEKi. (sääst on keskmistatud 12 kuu peale. Suvel on sääst väiksem ja talvel suurem)


Süsteemi maksumus sellel näitel on 1.7 miljonit ning tasuvusaeg on 10a.
Võimalus on ka nii teha, et paigaldada ainult ventilaatorid ning hiljem kogu soojatagastusega süsteem.
Süsteem sobib suurematele hoonetele. Alates näiteks 4-5 korruselisest hoonest.
On olemas ka kaasnevad kulud nagu värskeõhuklappide paigaldamine.
Minnes Kredexisse on vaja suurendada õhuvooluhulkasi ning õhuvooluhulkade tõstmisega tuleb teha ka lisasinvesteeringuid.
TTÜ teeb süsteemidele monitooringut ja vaatab kuidas on õhuvooluhulgad reguleeritud ja kas on vaja midagi muuta.


Elektroskandia - Urmas Pilpak


Tegi ülevaate vanadest ja uuematest soojusvahetitest
Ülevaade uuest soojusvahetist - www.recair.com
Jäätumisvastane protsess

1. segatakse vent. ruumi õhku sissemineva õhuga
2. vähendatakse sissepuhke õhu ventilaatori kiirust

Ventilatsiooniseade korterisse - HR 200

DC-EC mootorid, Mootorite võimsus 78W, müratase ei tea?

Max õhuvooluhulk 210 m3/h

Temp. kasutegur 93%

2-kiirust

Lihtne teenindada, G3 filtrid

Kaugjuhtimispuldi võimalus

Soojusvaheti on plastik.

Lihtne pesta ja hooldada.

Hind orienteeruvalt 16 000.- + KM.

Torustik 7000 - 8000 EEK ja paigaldus samapalju.

Järelkütte kalorifeer on umbes 3000EEK.

Paigaldusinvesteering on kuskil 30 000.- kandis.

InVENTer - Soojust taaskasutav ventilatsioonisüsteem
Toomas Kolk
www.intelivent.ee


õhuvool 30m3/h
ava diameter 220mm
soojustagastus 70-91%
Elektrikulu 2-3W nelja seadmega elamu 
Müratase, mahub magamistoa normidesse 19/30/41dB
Soojusvahetile 10.a. garantiid.
DiBt ja TÜV sertifikaat.


On võimalus ka suurema õhuvooluga seadmeid. - 40m3/h


25-35% säästu võrreldes loomuliku ventilatsiooniga.
elektritarve 1kWh/m2aastas
Lihttasuvusaeg 8.7 aastat


Paigaldus
Puuritakse auk
Kaabel veetakse seina pealt soojustuse alt
pannakse toru, montaaživaht, jne.


Korteri kaheseadme komplekti hind 13 000 EEK
Paigaldus on eraldi maksumusega.
Maksumus 24 korteriga hoone kohta 380 000.- koos KMga.
Vent. aukude tegemine on fassaadide tegemise hinna sees.


Kärge saab pesta nõudepesumasinas
Kondents tekib ja juhitakse veenina abil eemale.
Uued filtrid on 50EEK/tk.
Paigaldamine akna ülemise palega samale joonele.
Õhu liikumise kiirus avas on 20m3/h
Kondets tekib seadme välispinnale, mitte sisepinnale.
36m3/h ja sisekliima nõuded tulevad 25dB


Kui WCs, köögis on ventilaator, siis sissepuhuv ventilaator peab vähem tööd tegema ja väljatõmbav ventilaator peab rohkem tööd tegema.


Aitäh seminari korraldajatele!

Infopäev Setumaal 28.09.2010

Eesti ääremail ehk setumaal on tulemas infopäev erinevatel hoonetega seotud energiateemadel. Antakse ülevaade, et mis on energiaaudit, energiamärgis ning millised on tegevused toetuste saamiseks energiaauditi läbiviimisel Kredex organisatsiooni kaudu.


Veel räägitakse üldisemalt üldisemalt hoonete energiatarbimise alandamisest, renoveerimiste tasuvusaegadest ning Euroopas ette määratud nõuetest seoses elamute energiasäästuga.


oodatud on kõik huvilised, kui eriti hea on kohalolek kõigil hoonete haldamisega seotud inimestel, samuti eramuomanikel ja teistel huvilistel.


Viide algallikale siit


Kuulutuse saab samuti alla laadida!

KredExi käendustasu suuruse arvutamise kalkulaator

Kredex on loonud on veebilehele käendustasu kalkulaatori, mis aitab korteriühistutel leida võimalikke käendustasude suurusi investeeringute rahastamisel.


Viide: http://www.kredex.ee/index.php?id=2235&c=1


Näide arvutusest
Soovite osta maja, mille turuväärtus hindamisakti alusel on 1 miljon krooni ning kasutada selleks eluasemelaenu käendust maksimaalses ulatuses ehk 24%. Samas on Teil eluasemelaen, mille tagasimaksmata summa on 200 000 krooni, selle soovite uue laenu arvelt tagasi maksta.

Arvutused on sellised:

	Eluasemelaen käendusega	Tavaline eluasemelaen
Tagatise väärtus	1 000 000	1 000 000
Omafinantseering	100 000 (10%)	340 000 (34%)
Tagatise summa	240 000 (24%)	0
Saadav laen	900 000	660 000
Olemasoleva laenu tagasimakse	200 000	200 000
Tagatistasu	7 200 (3%)	0

Raamat hoonete energiatarbest ja sisekliimast

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestvõttel ja KredExi toetusel ilmus esmakordselt eestikeelne raamat  „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, mille autoriteks on nimekas Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli dotsent Hendrik Voll.
Tartus toimunud raamatu esitlusel andsid Enno ja Hendrik ülevaate peatükkide sisust ning vastasid tekkinud küsimustele.
Teos on muuhulgas väga kasulik lugemismaterjal elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostajatele. Peale hoonete kütte, jahutus ja muude tehnosüsteemide on põhjalik ülevaade hoone valgustatusest, valgustamisest, loomuliku valguse juhtimisest hoonesse. Energiaaudit tarbeks on veel väga kasulik erinevad majanduslikud kalkulatsioonid, mis viimases peatükis on lahti kirjutatud.


Raamatut saab soetada parimatest raamatupoodidest üle Eesti ja muidugi ka raamatukogudest.

Uus korterelamute renoveerimise toetus MKMs

Toetatakse korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid.

Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate korterelamute parem sisekliima ja
energiatõhusus, parandada nende energiamärgise klassi ning soodustada taastuvenergia
kasutuselevõttu.

Toetus on suunatud korteriühistutele, hooneühistutele ja korteriomanike ühisustele!

Projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 115 000!

Järgnev tabel kirjeldab minimaalselt vajalikku investeeringut, et saada teatud suurusega toetust. Energiaaudit peab selgitama, kas investeeringute alusel saavutatakse sedavõrd suur sääst või mitte.

Toetuse suurus	15%	25%	35%
Energiasäästu suurus soojusenergialt, %	20%(alla 2000m2 hoone) või 30%(üle 2000m2 hoone)	40%	50%
Kõikide akende avatäite U-arv, W/(m2·K) *,**	-	alla 1.10	alla 1.10
Energiatõhususarv, kWh(m2*a)	alla 250, klass E	alla 200, klass D	alla 150, klass C
Sisekliima	Peab olema vastavuses standardi EVS-EN 15251:2007 nõuetega.
Hoone küttesüsteem	-	lokaalselt reguleeritav	lokaalselt reguleeritav
Hoone tarindi U-arv, W/(m2K) **	-	alla 0,22	alla 0,22
Hoone katuse U-arv, W/(m2K)	-	alla 0,15	alla 0,15
Ventilatsioon	-	-	soojustagastusega ventilatsioon eluruumidesse

*või olema korterelamu kõik aknad  eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu arvestades standardis EVS-EN  15251 toodud nõudeid õhuvahetusele (soojusjuhtivusele nõudeid ei esitata).
** Aknad, fassaad, muu soojustus võib jätta uute vastu vahetamata kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;


Abikõlbulikud kulud( peavad olema kaasatud ka energiaauditis )

• korterelamu fassaadi rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu katuse rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu akende ja välisuste vahetamisega seotud kulu;
• korterelamu keldrilae soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu katuslae soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu küttesüsteemi asendamise, rekonstrueerimise või tasakaalustamisega seotud kulu;
• korterelamu ventilatsioonisüsteemi uue soojustagastusega süsteemiga asendamise või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega seotud kulu.;
• korterelamus taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete paigaldamisega seotud kulu.;
• korterelamu üldkasutatavate ruumide viimistlustööde kulu, kui see on rekonstrueerimistööde lahutamatu osa;
• korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelvalvega seotud kulu;
• korterelamu liftide juhtimissüsteemi ja ajami osalise või täieliku
• rekonstrueerimisega ning sellega kaasnevate töödega seotud kulu.

Mittekõlbulikud kulud

• elektrisüsteemi tööd (välja arvatud liftisüsteemi rekonstrueerimine);
• vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd;
• kinnistu piirete, parklate, haljastuse, pinnasega, välisvalgustusega ja muud sellised seotud tööd;
• muud ehitustööd, mis ei ole seotud elamu sisekliima parandamisega, piirdetarindite või kandekonstruktsioonide rekonstrueerimisega või mis ei anna käesolevas määruses kehtestatud määras energiasäästu.

Toetuse alused

• saama renoveerimislaenu väljastavast krediidiasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei kata, projekti elluviimiseks omafinantseeringut
• teostama korterelamu rekonstrueerimistööd pärast riikidevahelise kvoodimüügi lepingu sõlmimist ja käesoleva määruse jõustumist vastavalt meetme eesmärkidele ning käesolevas määruses toodud tingimustele.

Soovitan energiaauditi koostamisel jälgida tingimuste täitmist ning vajadusel energiaaudit ümber teha, et energiaaudit tingimustele vastaks ning renoveerimine oleks nii odav ja kompleksne kui võimalik.

Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings)

Kursuse eesmärk oli anda ülevaade arhitektuurselt lahendatavatest probleemidest hoonete energiaga varustamisel.  Hoonete täpse planeerimisega on võimalik alandada nii hoonete energiatarvet, kuid tagada paremat soojuslikku, valguslikku mugavust.

Sidusõnad seoses hoonega olid:

•  hoone maht
•  asetus ilmakaarte suhtes
•  kuju ja suurus
•  asetus teiste hoonete objektide suhtes
• soojustamine
• valguse juhtimine hoones
• õhuvoolude juhtimine hoones.
• EUI – Energy Use Index
• Päikesepaneelide integreerimine hoonetes
• Jne.

Väga kogenud ja hea esitlusoskusega professor Rob Pena ja spetsialist Kevin Wymelenberg tõid rohkelt näiteid hoonete planeerimisel tehtud vigades ja edulugudest ning avardasid etekujutust sellest kuidas on võimalik saavutada nullenergiahooneid.

Veel mõned märksõnad:

• HDR – High Dynamic Range fotografeerimine
• Päikesevalguse analüüsi- ja simuleerimise meetodid (tegime ise pilte ja hiljem analüüsiti)
• Päikesevalguse makettsimulatsioon(tegime ka ise ühe maketi)

Üle pika aja midagi maailmapilti avardavat ja energiat süstivat ning soovitan kõigil kel võimalus Robi ja Kevini loenguid kuulata või Ameerikasse õppima minna.

Tänud TTÜle korraldamast!

Seminar, "Vanade hoonete sisekliima"

Toimus järjekordne EKVÜ korraldatud seminar vanade ehk ka muinsuskaitse all olevate hoonete sisekliima, tarindite ja ventilatsiooni kohta.


Lisan postitusse huvilistele oma märkmed seminaris toimunud nelja ettekande kohta.

Hoone renoveerimisega seotud ülesanded hoones säilitamiseks

Targo Kalamees

Hoone on tervik

Energiatõhusus on seotud peamiseks hoone ehitusfüüsilisest toimivusest ja tehnosüsteemidest

Renoveerimisel

·        Mitme muutujaga ülesanne

·        Ohutu ja tervislik elukeskkond

·        Hoone väärtuste säilimine

Jääpurikad on energiatõhususe ja ka turvalisuse probleem.

Renoveerimise vajadus

·        Avariiolukorra likvideerimine – vundamendid lagunenud, seinad madalal, ...

·        Olemasoleva olukorra parandamine

·        Uued hüved ja mugavused – laiendamine. Kas on kooskõlas hoone iseloomuga?

Tagada tuleb

·        Ohutus

·        Tervislikkus

·        Ajalugu

Pikendada hoone kasutusida, tõhustada energiakasutust

Parandada elukvaliteeti ja pakkuda täiendavaid mugavusi

Vundament

Teid renoveeritakse ilma hooneid arvestamata. Ei piisa ka sellest, kui valatakse sokli ette vetttõrjuv kiht. Niiskus ei pääse välja hingama, kui satub valatud sokli taha.

Renoveerima peab nii, et on olemas kalle ning sokkel piisavalt kõrge.

Võimalus on teha hoone ette kraav, siis peab tähele panema, et vesi ka korralikult ära voolaks.

Hoone on istutatud pinnasesse ja soklit pole, siis mädaneb tarind väga kiirest nii vihma kui ka lume tõttu.

Keldrid

Probleemid on põrandaaluse pinaga, mis on tihtipeale alati niisked. Puitpinnal elavad seened ja mikroorganismid hästi, sest toituvad puidust ja seega lagundavad puitu.

Ei tohiks viimistleda uut materjalidega, mis pole mõeldud nii niisketes ruumides kasutamiseks.

Vee kapillaarjõudude toimel liigub vesi keldrist üles ning kuivemates ruumides soolad kristalliseeruvad. Tekivad oranžid soolatupsud.

Lahendused

Sokli kõrgus 30-60cm.

Sokli ja tarindi vahel hüdroisolatsioon.

Parem on, kui välisvooder ulatub üle sokli, siis ei saa vooder nii lihtsalt kahjustatud.

Kalle peaks olema 1/20 ehk 15cm/3m

Niiske keldri peamiseks põhjuseks on ikkagi vihmavesi, mis jookseb pinnasest keldrisse.

Pinnase suhteline niiskus ~100%

Drenaaži korral peaks olema kalle 5-10cm/1m

Drenaaži sademevett juhtida ei tohi.

Katused

Kile sättimisel leiab vesi ikkagi tee vahelaele ning sealt on vee väljaauramine väga keeruline

Antennid ja kaablid ei tohi joosta mööda seina, sest tekib niiskumine tarindil.

Hooldus

Lilled ja muld on vihmaveerennides, mis takistab vee liikumist.

Seinad

Seinad ei tohiii olla kaldu, sest tekib kohe niiskus kaldega kohtadesse.

Puitseina soojusjuhtivus U~ 0.7 W/(m2K) (0.5-1 W/m2K)

            Rõhtpalk, püstpalk, puitsõrestik

Kiviseina soojusjuhtivus U~ 1.4W/(m2K) 1-2 W/(m2K)

Puitseintel tavaline seinaosa on reeglina üsna hea, kuid liitekohad on on kriitilised

Saepuru  .07....08 W/mK

Puit .11-.14 W/mK

Kergbetoon .15-.23 W/mK

Puitkarkassein / min vill 15paksust 0.3W/m2K

Puitkarkassein / saepuru 15paksust 0.5W/m2K

Palksein 15paksust 0.75... 0.8 W/m2K  + 5cm sooj + tuuletõke 0..33 W/m2K

Soojustamisel tuleb tõsta aknad väljapoole. Pole kena ning lisaks on külmasillad

Seest

Tuleb täpsemalt teostada tarindi niiskustehniline analüüs

Puitseina seestpidisel soojustamisel ei tohi puidu niiskus tõusta üle 30%. Soojustuse paigaldamisel tuleb paigaldada soojustus koos aurutõkkega ning sundventilatsioon

Kiviseintel on seestpoolt soojustamine täiesti lubamatu!

Energiatõhusus

Võimalus on tegeleda hoonepiirdeid ja tehnosüsteeme.

Energiaaudit

Selvitab välja...

·        Millised on võimalikud energiasäästumeetmed

·        Kuidas saab energiat tõhusamalt kasutada?

Kokkuvõtteks

Esmajärjekorras tuleb korrastada katus, sokkel, alumine palgirida, põrandaalune ruum ning siis alles mõelda kuidas kuidas viimistleda.

Sisekliima

Teet Tark

On parameetrid mida me tunneme ning need, mida ei tunne – niiskus, temperatuur hallistus, jne.

Keha soojusvahetus väliskeskkonnaga

·        Konvektsioon

·        Väljahingamine

·        Higistamine ehk aurustumine

Aurustumine suureneb pidevalt, kui ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb. Selle võrra aga konvektiivne ja kiirgus vähenevad.

Inimene peab olema soojuslikus tasakaalus ümbritseva keskkonnaga.

Optimaalne temperatuur

Tavaliselt räägitakse optimaalsest temperatuurist, mis on temperatuur, millega on enamus ruumis olevaid inimesi rahul.

Näide optimaalse temperatuuri kohta

Lambda ~ 2w/m2K

Soojusjuhtivus u~ 1.5 w/m2K

Tsise   22kraadi

Tvälis -20kraadi(pikalt)

Seinte temp 14kraadi.

Inimeste mugavuse tagamiseks tuleb sisetemperatuur hoida kõrgemal. Vastasel juhul hakkab inimesel jahe, kui näiteks istub välisseinale lähemal.

Niiskus

Mälestised ja insenertehnilised lahendused

Jaan Vali

Lapi kuidas tahad, kuid lõpuks tuleb ikkagi korralik remont teha.

Eritingimused

·        Väärtuste analüüs

·        ...

Enne tehnosüsteemide paigaldamist on vaja korralikult uurida.

            Enne korralikult planeerida kõik kommuniktsioonid ja muu ning teostada

            Vahepeal on ka kütteseadmed huvitavad ning vajavad uurimist ja säilitamist

Väärtuslikku lage ei tohi kahjustada kommunikatsioonidega

Vanade hoonete ventilatsiooni ja kommunikatsiooni ehitamisel on võimalik kasutada ka lõõre.

Loomapidamishooned vajavad samuti ventileerimist, sest loomad eraldavad suurt niiskust

Vahepeal ei viitsita juhtida ventilatsioonikanaleid katusest läbi

Pööning on tavaliselt mõeldud jahedana. Seega peaks ka pööning olema jahe. Vajadusel aknad lahti teha, et kevadel lumi katusel sulama ei hakkaks. Vanasti oli ka pööningutel korstnad.

Konstruktiivsed puudused

Vundamentide ebaühtlane vajumine

Vanasti veeti vesi sisse mõisatesse, kuid kanalisatsiooni ei juhitud korralikult. Reovesi pandi lampkasti(mis see on?) Nüüd aga hakkab ka katuse vesi voolama lampkasti ning tekitab veelgi hoone vajumist.

Põrandad

Oluline on majavammi eemalehoidmiseks põrandade õhutamine. Samuti tungib vamm ülespoole ning ülepoole tungivad soolad tekitavad kobrutamist seintel.

Pandused (kalle sokli juures)

Esimene meeter võiks olla vähemalt 10cm langust. Külmumisel kerkib pinnas ning peale sulamist kalle enam samamoodi tagasi ei vaju ning kalle aja jooksul muutub ehk väheneb.

Katuse tõstmine

Vana vintskapp jääb katuse alla ning üldmulje muutub. Ühesõnaga ohtlik ning keeruline kuna üldmulje muutub.

Sokkel ja hüdroisolatsioon

Alati ei pea tegema hüdroisolatsiooni, vahest saab probleeme lahendada ka planeerimisega.

Hüdroisolatsioon torudel

Alati vajalik, et torudest tekkiv niiskus ei kahjustaks ülejäänud konstruktsioone.

Maakivisein

Kui kasutame majandushoonet elamishoonena, siis kipub kivisein niiskuma.

Variant on, et sissepoole ehitada eraldi konstruktsioonidele soojustuse jaoks konstruktsioon ning jätta õhuvahe kiviseina ja soojustuse vahele[PP1] .

Vahekarniisid

Kaetakse plekiga ning vajavad vahest ka renoveerimist.

Katuseluuk/aken

Soojustatud aknad on väiksemad ning mõjuvad üldmuljele halvasti.

Aknad

Neid saab remontida, kui huvi on. On võimalik kasutada ka pakettakent kolmanda klaasina

Küttesüsteemid

Peamiselt toimus kütmine suurte ahjudega. Tekitab korraliku õhuvahetuse. Vanasti oli pliidi kohal luugid

Tänapäeval paigaldatakse küttesüsteemid hoonetesse kehvalt, osaliselt ka osapoolte vähese suhtlemise tõttu.

Variant on teha ka küttesüsteem keldrisse ja põrandate alla.

Hoone hingamine

Elektri vedamine

Juhe võib olla ka seinapleane, kui seda väga vaja pole.

Soojustamine

Vahest on seina tarind mitmekesine. Nii kivi kui ka puitpinnad.

Vahest soovitakse väljast vahtplastiga katta ja siis teha sama konstruktsioon.

Ventilatsioon

Köökides ja san. Sõlmedes peaks olema väga korralik ventilatsioon.

Vanu korstnaid on võimalik ära kasutada õhu välja juhtimiseks ventilatsioonitorude abil.

Kui ventilatsioon on kenasti läbi mõeldud, kujundatud, siis võib ventilatsioon ka hoonele juurde anda.

Kenade ruumide ventilatsioon[PP2] 

Korralikke lahendusi pole. Variant on teha restidega, mis on seinaga ühte tooni.

Proovitud panna ventilatsiooniavad ahjude taha, jne.

Hoone kasutamise otstarve

Oluline on enne hoone kasutusele võtmist mõelda, et kas neid hooneid saab sel otstarbel ka kasutada. Valel otstarbel kasutamine võib ka hoonet kahjustada.

Aeg

Vahepeal on mõtekas projekteerimist mitu korda teha.

Küsimus

Kuidas siis vedada küttesüsteemide torusi?

Sisekliima ja restaureerimine

Ants Viilup

Palju ventilatsioonisüsteeme installeerinud, üle 300.

Ants rõhutas seda, et alati tuleb vaadata, et mis põhjusel renoveeritakse ning kas kõike soovitud on vajalik saavutada.

Palju infot, kuid tihtipeale oli jutt hüplik ja kohati ka segane.

Mälestiste korral on oluline, et hoonet püütakse kasutada muuta inimesele sobivaks. Hoone otstarvet muudetakse, „painutatakse” ning tekivad probleemid.

Kandilise toruga kaasneb nii suur müra kui ka suured aerodünaamilised takistused.

Tualettruumidesse tuleb panna restid, et õhk saaks liikuma. Seda tuleb ka auditis silmas pidada, kui planeerida värskeõhuklappe tubade nurkades.

Kui keldris ventilatsioon töötab, siis on seal 30% niiskust saavutada, kuid millise hinnaga?

Kokkuvõtteks

Tuleb paremini eelnevalt planeerida ning seeläbi saab ka parema süsteemi.

Samuti soovitas Ants võtta kätte ka õpikud, et vaadata üle kuidas raamatutes õpetatakse.

Muinsuskaitse objektid on erinevad tavaobjektidest ning tuleb väga hoolikalt planeerida ning kui tegutseda ei oska, siis parem mitte tegutseda.