Penoplastplokkide paigaldamise probleemid

Käisin ühe üsna huvitava hoone juures, kus on kahe penoplastbloki valatud betooni. Blokid oli sideainega laotud ning kohati üsna kehva kvaliteediga.

Penoplastblokkidest sein küttetorude taga.

Penoplastblokkide paigaldamisel pole ülekatet ning kuna soojustus on bloki mõlemas küljes ning plokke ei laota ülekattega, siis on plokkide paigaldamise kvaliteet ülioluline.

Järgnevatel termopiltidelt mõned näited paigalduskvaliteedist.

Akna kohal on soojatriibud, kus väikese ~1m2 pinna peal on temperatuuride vahe 3.2 kraadi.

Sama probleem on ka järgmisel fotol, kus temperatuuride vahe on veelgi suurem.

Kokkuvõtteks soovitan selliste plokkide kasutamisel lisada täiendav soojustuskate, mis vähendab plokkide paigaldamisest tekkinud riske.

Seminar, Korterelamu soojatagastusega ventilatsiooni rajamise võimalused

TREA korraldatud seminaril oli teemaks korterelamute ventileerimine soojatagastusega ventilatsiooni abil.


Heatcatcher
http://www.elysium.ee


Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem tsentraalse ventilatsiooni korral. 
Ehitatakse hoone vent.korstende otsa sundväljatõmme, kus iga lõõri on võimalik reguleerida siibritega nt. vastavalt normidele (nt. 20 l/s). See aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme: korruselisus (lõõri pikkus), tuul (tugevus, suund), temperatuuride vahe (sise-välis), üle- ja alaventileeritus, soojakadu.
Selleks paigaldatakse hoone vent.korstende otsa “Heatcatcher`id”, mis koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (nt tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale (võib paigaldada nt soojasõlme). Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga.


Eelised

• korteritesse ei paigaldada midagi
• soojaveesüsteem saab lisasoojuse
• katus lõhutakse ainult ühes kohas ja rennid jooksevad katusel nii, et vihmavesi jookseb alt läbi. Toru saab alla viia kas trepikojast või nt. vanast prügišahtist.
• ventilatsioonihulka saab muuta

Ventilatsioonisoojusest soojendatud vett tehakse veel soojemaks, et saaks soojust jahedale veele lihtsalt üle anda.

Süsteem paigaldatakse peale tagastuvale veele ja soojendatakse võimalusel ning peale seda veel linnavõrgu soojavaheti annab sooja juurde.

Eksperimentide tulemused - http://www.elysium.ee/ee/tulemused

Seitsme kuu kokkuvõte:
	Hind km-ga	Kogus	Kokku
Soojus, mis kaugküttest võtmata jäi	1 150	220	252 851
Laenumakse kuus (laen 15a peale)	13 073	7	91 511
Täiendav elektrikulu kuus	5 053	7	35 371
TULEMUS: korrastatud ventilatsioon ja preemia			125 969

Olemasoleva näite korral on sääst 125 tuh. EEK ja teise maja korral oli see 88tuh EEKi. (sääst on keskmistatud 12 kuu peale. Suvel on sääst väiksem ja talvel suurem)


Süsteemi maksumus sellel näitel on 1.7 miljonit ning tasuvusaeg on 10a.
Võimalus on ka nii teha, et paigaldada ainult ventilaatorid ning hiljem kogu soojatagastusega süsteem.
Süsteem sobib suurematele hoonetele. Alates näiteks 4-5 korruselisest hoonest.
On olemas ka kaasnevad kulud nagu värskeõhuklappide paigaldamine.
Minnes Kredexisse on vaja suurendada õhuvooluhulkasi ning õhuvooluhulkade tõstmisega tuleb teha ka lisasinvesteeringuid.
TTÜ teeb süsteemidele monitooringut ja vaatab kuidas on õhuvooluhulgad reguleeritud ja kas on vaja midagi muuta.


Elektroskandia - Urmas Pilpak


Tegi ülevaate vanadest ja uuematest soojusvahetitest
Ülevaade uuest soojusvahetist - www.recair.com
Jäätumisvastane protsess

1. segatakse vent. ruumi õhku sissemineva õhuga
2. vähendatakse sissepuhke õhu ventilaatori kiirust

Ventilatsiooniseade korterisse - HR 200

DC-EC mootorid, Mootorite võimsus 78W, müratase ei tea?

Max õhuvooluhulk 210 m3/h

Temp. kasutegur 93%

2-kiirust

Lihtne teenindada, G3 filtrid

Kaugjuhtimispuldi võimalus

Soojusvaheti on plastik.

Lihtne pesta ja hooldada.

Hind orienteeruvalt 16 000.- + KM.

Torustik 7000 - 8000 EEK ja paigaldus samapalju.

Järelkütte kalorifeer on umbes 3000EEK.

Paigaldusinvesteering on kuskil 30 000.- kandis.

InVENTer - Soojust taaskasutav ventilatsioonisüsteem
Toomas Kolk
www.intelivent.ee


õhuvool 30m3/h
ava diameter 220mm
soojustagastus 70-91%
Elektrikulu 2-3W nelja seadmega elamu 
Müratase, mahub magamistoa normidesse 19/30/41dB
Soojusvahetile 10.a. garantiid.
DiBt ja TÜV sertifikaat.


On võimalus ka suurema õhuvooluga seadmeid. - 40m3/h


25-35% säästu võrreldes loomuliku ventilatsiooniga.
elektritarve 1kWh/m2aastas
Lihttasuvusaeg 8.7 aastat


Paigaldus
Puuritakse auk
Kaabel veetakse seina pealt soojustuse alt
pannakse toru, montaaživaht, jne.


Korteri kaheseadme komplekti hind 13 000 EEK
Paigaldus on eraldi maksumusega.
Maksumus 24 korteriga hoone kohta 380 000.- koos KMga.
Vent. aukude tegemine on fassaadide tegemise hinna sees.


Kärge saab pesta nõudepesumasinas
Kondents tekib ja juhitakse veenina abil eemale.
Uued filtrid on 50EEK/tk.
Paigaldamine akna ülemise palega samale joonele.
Õhu liikumise kiirus avas on 20m3/h
Kondets tekib seadme välispinnale, mitte sisepinnale.
36m3/h ja sisekliima nõuded tulevad 25dB


Kui WCs, köögis on ventilaator, siis sissepuhuv ventilaator peab vähem tööd tegema ja väljatõmbav ventilaator peab rohkem tööd tegema.


Aitäh seminari korraldajatele!

Energiamärgisest ülevaadet andev artikkel Äripäevas

Energiamärgis - kiirpilk kuludele
08.12.2010, 10:29 Loe kommentaare (1)

Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.

Energiaklass OÜ audiitor Priit Pikk rääkis, et energiamärgise väljaandmise teenust väga sageli ei küsita. „Tundub, et see ei ole prioriteet ka kinnisvara müümisel. Energiahind peaks veel üles minema ja raha paneb inimese mõtlema. Praegu on pigem nii, et ostja väga järjekindlalt märgist ei nõua  ja omanik pole siis ka huvitatud,“ rääkis Pikk.

Kui märgise tegemist pakutakse vähema kui 1500 krooni eest, on tema sõnul arvata, et keegi maja koha peale üle vaatama ei sõida ning paberid tehakse korda interneti teel. „Märgise väljastaja peaks ikkagi kohal käima, sest ilma ei saa reaalselt ettekujutust majast. Arvete järgi vaadates võivad ju kulud väikesed olla, ent kohalkäies saab selgeks, et hoone sisekliima on täiesti paigast ära,“ märkis Pikk.

Energiamärgise puhul on seega usaldusväärsuse näitajaks koostaja märkuste ja kommentaaride osa, millest on kohe näha, kas on kohal käidud või mitte. “Majaomanik ei pruugi ju ka olla huvitatud detailsest ülevaatest, sest midagi kehva võib välja tulla,“ ütles Pikk.

Energiamaja konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis samuti, et kui maja ei ole korda tehtud, pole ühistu märgisest huvitatud. „Annab ju halva indikatsiooni, kui näiteks inimene läheb panka laenu võtma, et korterit osta ja seal öeldakse, et kuna tegemist on E-klassi hoonega (kulu 250-270 kWh/m2 a), siis teie küttekulud on nii suured, et te pole laenuvõimeline,“ tõi Airik näite.

Viide artiklile

Passiivmaja projekteerimise workshop PHPP tarkvaraga - DONE!

Osalesin 27-29. oktoobrikuus Passivehouse OÜ poolt korraldatud workshop'il, kus tehti puust ja punaseks PHPP tarkvaraga töötamise reeglid, juhised, jne. Hästi korraldatud ja üsna põhjalik kursus tarkvara olemusest ja võimalustest.


Passiivmaja tarkvara The Passive House Planning Package (PHPP) on Saksamaal Passivhaus Institut´i poolt välja töötatud arhitektidele ja projekteerijatele suunatud MS-Exceli baasil töötav tööriist energiatõhusate ning passiivmaja standarditele vastavate hoonete planeerimiseks.

Tõnu Mauring ütles selle tarkvara kohta hästi, et tegemist ei ole lihtsalt tarkvaraga, vaid kokkulepitud meetodi, standardiga passiivmaja projekteerimiseks.


Kui hetkel on Eesti olemas seadusandlus, mis sätestab energiatõhususe miinimumnõuded rajatavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, siis pean olemasolevaid nõudeid vanadeks ning mitte kiirelt arenevateks ning osaliselt ka puudulikeks nõueteks. Näiteks on olemasolevates standardites õhuvahetuskordsused endiselt üsna suured ning seetõttu võib-olla ka ei planeerita hooneid korraliku ventilatsiooniga, sest sellise ventilatsiooni väljaehitamine võtab palju ressursse ja raha.PHPP on aga passiivhoone planeerimise standard, kus on samuti ette nähtud kindlad minimaalsed õhuvahetuskordused, kuid kuna järjepidevate mõõtmiste tulemusel on selgunud, et vähematest õhuvahetuskordustest piisab ja liigse kuivuse tekitamine hoonetes pole ventileerimise tõttu mõtekas, siis ei nõua standard niivõrd suurte, kui 0.6 1/h õhuvahetuskordsuse saavutamist.

Teine väga huvitav faktor, mis võetakse PHPP programmis kasutusel on see, et hoone piirete pindalasi arvutatakse välispindade alusel. Selline arvutusmeetod annab võimaluse teatud külmasildadega mittearvestamiseks, sest nende mõju on tühine või energiakadude mõttes isegi negatiivne. Loomulikult on võimalus PHPPs külmasillad sisse kanda ning nende täpsemaks arvestamiseks antakse ette korralikud arvutusjuhendid ning on ka lisamaterjalid, kus on erinevate sõlmede külmasildade väärtused reas. Asjalik!

Lisaks võimaldab PHPP täpselt arvesse võtta päikesevalguse, inimeste, seadmete vabasoojuse, mis tavaliste arvutuste juures kiputakse vähemtähtsaks pidama.

Workshop'il tehti juttu ka plaanitavatest passiivmajadest ning leiti, et Jõelähtmel ehitatavad hooned pole kaugeltki veel passiivhooned, sest nende kasutatud piirdeosade, elementide ja ka õhuvahetus pole piisavalt heal tasemel. Huvitav oleks teada, kas KENA enne kontrollis, kui oma käpa alla pani, passiivmaja standarditele vastavust ning kas hoonete ehitust jälgib passiivhoone ehitusega kursis olev spetsialist.

Soovitan arhitektidel, energiatõhusa ehituse alal tegutsevatel inimestel osaleda koolitusel just selle tõttu, et aru saada ühest korralikult kokkulepitud standardist, mis töötab! Väga paljud hoonete planeerijad juba kasutavad ning hindavad arvutatud tulemusi.

Priit

Infopäev Setumaal 28.09.2010

Eesti ääremail ehk setumaal on tulemas infopäev erinevatel hoonetega seotud energiateemadel. Antakse ülevaade, et mis on energiaaudit, energiamärgis ning millised on tegevused toetuste saamiseks energiaauditi läbiviimisel Kredex organisatsiooni kaudu.


Veel räägitakse üldisemalt üldisemalt hoonete energiatarbimise alandamisest, renoveerimiste tasuvusaegadest ning Euroopas ette määratud nõuetest seoses elamute energiasäästuga.


oodatud on kõik huvilised, kui eriti hea on kohalolek kõigil hoonete haldamisega seotud inimestel, samuti eramuomanikel ja teistel huvilistel.


Viide algallikale siit


Kuulutuse saab samuti alla laadida!

KredExi käendustasu suuruse arvutamise kalkulaator

Kredex on loonud on veebilehele käendustasu kalkulaatori, mis aitab korteriühistutel leida võimalikke käendustasude suurusi investeeringute rahastamisel.


Viide: http://www.kredex.ee/index.php?id=2235&c=1


Näide arvutusest
Soovite osta maja, mille turuväärtus hindamisakti alusel on 1 miljon krooni ning kasutada selleks eluasemelaenu käendust maksimaalses ulatuses ehk 24%. Samas on Teil eluasemelaen, mille tagasimaksmata summa on 200 000 krooni, selle soovite uue laenu arvelt tagasi maksta.

Arvutused on sellised:

	Eluasemelaen käendusega	Tavaline eluasemelaen
Tagatise väärtus	1 000 000	1 000 000
Omafinantseering	100 000 (10%)	340 000 (34%)
Tagatise summa	240 000 (24%)	0
Saadav laen	900 000	660 000
Olemasoleva laenu tagasimakse	200 000	200 000
Tagatistasu	7 200 (3%)	0

Raamat hoonete energiatarbest ja sisekliimast

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestvõttel ja KredExi toetusel ilmus esmakordselt eestikeelne raamat  „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, mille autoriteks on nimekas Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli dotsent Hendrik Voll.
Tartus toimunud raamatu esitlusel andsid Enno ja Hendrik ülevaate peatükkide sisust ning vastasid tekkinud küsimustele.
Teos on muuhulgas väga kasulik lugemismaterjal elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostajatele. Peale hoonete kütte, jahutus ja muude tehnosüsteemide on põhjalik ülevaade hoone valgustatusest, valgustamisest, loomuliku valguse juhtimisest hoonesse. Energiaaudit tarbeks on veel väga kasulik erinevad majanduslikud kalkulatsioonid, mis viimases peatükis on lahti kirjutatud.


Raamatut saab soetada parimatest raamatupoodidest üle Eesti ja muidugi ka raamatukogudest.

Uus korterelamute renoveerimise toetus MKMs

Toetatakse korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid.

Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate korterelamute parem sisekliima ja
energiatõhusus, parandada nende energiamärgise klassi ning soodustada taastuvenergia
kasutuselevõttu.

Toetus on suunatud korteriühistutele, hooneühistutele ja korteriomanike ühisustele!

Projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 115 000!

Järgnev tabel kirjeldab minimaalselt vajalikku investeeringut, et saada teatud suurusega toetust. Energiaaudit peab selgitama, kas investeeringute alusel saavutatakse sedavõrd suur sääst või mitte.

Toetuse suurus	15%	25%	35%
Energiasäästu suurus soojusenergialt, %	20%(alla 2000m2 hoone) või 30%(üle 2000m2 hoone)	40%	50%
Kõikide akende avatäite U-arv, W/(m2·K) *,**	-	alla 1.10	alla 1.10
Energiatõhususarv, kWh(m2*a)	alla 250, klass E	alla 200, klass D	alla 150, klass C
Sisekliima	Peab olema vastavuses standardi EVS-EN 15251:2007 nõuetega.
Hoone küttesüsteem	-	lokaalselt reguleeritav	lokaalselt reguleeritav
Hoone tarindi U-arv, W/(m2K) **	-	alla 0,22	alla 0,22
Hoone katuse U-arv, W/(m2K)	-	alla 0,15	alla 0,15
Ventilatsioon	-	-	soojustagastusega ventilatsioon eluruumidesse

*või olema korterelamu kõik aknad  eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu arvestades standardis EVS-EN  15251 toodud nõudeid õhuvahetusele (soojusjuhtivusele nõudeid ei esitata).
** Aknad, fassaad, muu soojustus võib jätta uute vastu vahetamata kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;


Abikõlbulikud kulud( peavad olema kaasatud ka energiaauditis )

• korterelamu fassaadi rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu katuse rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu akende ja välisuste vahetamisega seotud kulu;
• korterelamu keldrilae soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu katuslae soojustamisega seotud kulu;
• korterelamu küttesüsteemi asendamise, rekonstrueerimise või tasakaalustamisega seotud kulu;
• korterelamu ventilatsioonisüsteemi uue soojustagastusega süsteemiga asendamise või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega seotud kulu.;
• korterelamus taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete paigaldamisega seotud kulu.;
• korterelamu üldkasutatavate ruumide viimistlustööde kulu, kui see on rekonstrueerimistööde lahutamatu osa;
• korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelvalvega seotud kulu;
• korterelamu liftide juhtimissüsteemi ja ajami osalise või täieliku
• rekonstrueerimisega ning sellega kaasnevate töödega seotud kulu.

Mittekõlbulikud kulud

• elektrisüsteemi tööd (välja arvatud liftisüsteemi rekonstrueerimine);
• vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd;
• kinnistu piirete, parklate, haljastuse, pinnasega, välisvalgustusega ja muud sellised seotud tööd;
• muud ehitustööd, mis ei ole seotud elamu sisekliima parandamisega, piirdetarindite või kandekonstruktsioonide rekonstrueerimisega või mis ei anna käesolevas määruses kehtestatud määras energiasäästu.

Toetuse alused

• saama renoveerimislaenu väljastavast krediidiasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei kata, projekti elluviimiseks omafinantseeringut
• teostama korterelamu rekonstrueerimistööd pärast riikidevahelise kvoodimüügi lepingu sõlmimist ja käesoleva määruse jõustumist vastavalt meetme eesmärkidele ning käesolevas määruses toodud tingimustele.

Soovitan energiaauditi koostamisel jälgida tingimuste täitmist ning vajadusel energiaaudit ümber teha, et energiaaudit tingimustele vastaks ning renoveerimine oleks nii odav ja kompleksne kui võimalik.

Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings)

Kursuse eesmärk oli anda ülevaade arhitektuurselt lahendatavatest probleemidest hoonete energiaga varustamisel.  Hoonete täpse planeerimisega on võimalik alandada nii hoonete energiatarvet, kuid tagada paremat soojuslikku, valguslikku mugavust.

Sidusõnad seoses hoonega olid:

•  hoone maht
•  asetus ilmakaarte suhtes
•  kuju ja suurus
•  asetus teiste hoonete objektide suhtes
• soojustamine
• valguse juhtimine hoones
• õhuvoolude juhtimine hoones.
• EUI – Energy Use Index
• Päikesepaneelide integreerimine hoonetes
• Jne.

Väga kogenud ja hea esitlusoskusega professor Rob Pena ja spetsialist Kevin Wymelenberg tõid rohkelt näiteid hoonete planeerimisel tehtud vigades ja edulugudest ning avardasid etekujutust sellest kuidas on võimalik saavutada nullenergiahooneid.

Veel mõned märksõnad:

• HDR – High Dynamic Range fotografeerimine
• Päikesevalguse analüüsi- ja simuleerimise meetodid (tegime ise pilte ja hiljem analüüsiti)
• Päikesevalguse makettsimulatsioon(tegime ka ise ühe maketi)

Üle pika aja midagi maailmapilti avardavat ja energiat süstivat ning soovitan kõigil kel võimalus Robi ja Kevini loenguid kuulata või Ameerikasse õppima minna.

Tänud TTÜle korraldamast!

Muudatused hoonete energitõhususe direktiivis seoses energiamärgisega.

Euroopa liidus on silmapiiril muudatused, mis näevad ette, et teatud hetkest peavad avaldatud kinnisvara kuulutustel olema lisatud hoone energiamärgis.

Direktiiv näeb ette ka mitmeid teisi muudatusi ning täpsemalt saab lugeda siit.

Head lugemist!

Passiivmaja seminar, Tartu, teisipäev, 1. juuni 2010.a.

Mõned märkused ja mõtted passiivmajade seminarilt Tartust.
Kokkuvõttes jäi kõlama, et passiivmaju on Rootsis ja põhjamaades ehitatud juba üle 1500 hoone ning nende energiatarve jääb passiivmaja standardi piiridesse. Jällegi üks müüt, mida saab teadlikkuse tõstmisega kummutada.
Lisaks passiivmajade projekteerimine on osalt isegi lihtsam ning odavam. Just tehnosüsteemide tõttu saab ehitise maksumust alla viia.

Rootsi esineja tutvustab passiivmajade ehitamise kogemusi Rootsi näitel.

Tüüpelamute piirkonna iseloomustus
·         Vähem üksindust
·         Turvalisus
·         Multikultuursus – 30% on väljaspool rootsit
·         Väljakud, kohtumiskohad
·         Rohkem vaba aega
Probleemid ja mõtted elamumajanduse hoonetega Rootsis
·         70ndatel ehitatud majade seinad(tiles) lagunevad. Happevihmad lagundavad vuuke ja kivid langevad välja.
·         Olemasolevate kortermajade enrgiatarve on 212 kWh/m2
·         Ehitati passiivmaja ning rõdud kaeti kinni ning aknad viidi väljapoole
·         Katuse ehitusel ehitati kilest kate peale
·         Renoveerimisel tuli välja, et seintes oli hallitust, jne.
·         Soojustagastusega agregaat igasse hoonesse
·         Energiakasutus on 12-17 kWh/m2
·         Säästeti nii kütmise kui ka elektrikasutuse pealt.
·         Enne kulutati 15120kWh ja peale ümberehitust 6790 ja veelgi rohkem.
·         Uus hoone maksab 2milj ja vana renoveerimine 1milj rootsi krooni.
·         Kui 800 000 oleks vaja ehitada, siis on vaja niipalju töökohti, jne.
Passiivmajade müüdid
1.       The good architecture is a part of passive house
2.       Passive house makes great demands on the inhabitants – not true. Good comfort, good indoor environment and fresh air, no draft or cold radiation
3.       It is complicated to build a passive house! Filters have to be changed!
a.       Ainukesed keerulised komponendid on soojusvahetid, ventilaatorid vahetatakse 15-20a. pärast. Filtreid tuleb vahetada iga aasta.
4.       Õhutihedad hooned lähevad hallitama – Rootsis on vajalik teha blowerdoor testid passiivmaja ehitamisel. Testid võtsid aega 1 päeva.
5.       Houses are heated by electricity? Not true, mainly my ditrict heating.
6.       Condens appears on the outside of surface. True! Auto aknaklaasid võivad jäätuda, sest aknal võib olla temperatuur 10 kraadi madalam, kui õhutemperatuur.juhtub kümnel päeval aastas.
7.       You must have big windows to south? True, you need for example 400kWh more energy.
8.       Passiivmajad on kallid – rohkem maksavad aknad, heat exchanger, insulation. Miinus on küttesüsteem, mis tasakaalustab hinna.
9.       Investment costs are 2.5% higher, but interest rate is lower, then saved energy costs.
10.   Suur vahe on, kas panna suured aknad või paljui väikseid aknaid, sest akende raamid on üsna kõrge U-arvuga, kuid klaasid jällegi keskelt järjest madalama U-arvuga
11.   Parem on ehitada ikka kahekorruseline võrreldes ühekorruselisega
Solomon Guggenheim museum – heated by the people. In the evening they turn off the heating so that heat can be stored in the walls.
Spordihooned samuti passiivselt!
Vaata ka Passiivhaus datenbank
2001 ehitati Rootsis esimesed passiivmajad ning tehti ka passiivmajade büroo, jne. Nüüd on ehitatud juba 1500 passiivmaja. Mainis ära ka, et 2020 on vaja ehitata ainult passiivmajasi.
Viide: http://passiivhuscentrum.se

Passiivmaja modelleerimise protsess
NB! Tee kõik kalkulatsioonid enne ja siis tee disain. Oluline teave arhitektile, et keeruliseks ei lähe. Teiseks tee arvutused 8-9 watti/m2*a. See jätab pärast ruumi tõstmiseks.

Küsimused ettekandjale
Kas kasutate vertikaalseid soojuspumpe hoonetes?
                Ei osanud midagi tarka vastata. Pigem pole kursis ja ei tegele nende teemadega.
Kas tehnikasüsteemide installeerimisel on tehnoseadmete maksumus tõepoolest nii madal?
                Vaadake peamiselt elutsükli maksumust. Leiab, et on võimalusi siiski maksumus alla viia, kui targelt planeerida.

Kas kasutati äravoolu vee sooja?
Vastus: Ei kasutatud. Saksamaal tehti seda nii, et vesi pumbati paakidessse ja sealt siis tagastati. Palju probleeme hügieeni ning töökindlusega. Idee on hea, kui on haiglad, kus kasutatakse palju vett, kuid elamutes kasutatakse vett hommikuti.
Mis saab siis kui inimesed ehitavad kõik hooned valmis? Ehitavad uuesti.
Vastus: Kuna inimesed on juba üle elanud mitmeid suuri ehitus ja arenguprotsesse, siis on üsna tõenäoline, et nad saavad hakkama ka suure passiivmajade ehituse buumiga.

Taastuvenergia seminar 02.06 - R.Hagman - Sustainable transport

Mõned märkused Hagmani loengu esimesest poolest. enamasti jõudsin kuulata erinevatest transpordis kasutatud mootoritehnoloogiatest.

You have to take into account the whole chain of biofuels and using the fuel.

Kõige efektiivsem on sõita 50km/h.  Kui sõita kiiremini, siis hakkab tuule takistus mängima, aeglasemalt, siis gongestion mitigation(ummik kergendav asjaolu).

NOx gaaside vähendamine

EGR – Exaust Gas Recirculation on meetod NOx  emissioonide vähendamiseks.

Advanced injection – kuni 7 süsti võlli liikumisel ühe tiiru.

HCCI – Kombinatsioon diisli ja bensiinimootorist. Pole veel turul.

Maaülikoolis valmis elektrijalgratas

Hiljuti paluti mul valmis meisterdata jalgratas, millega saaks elektrienergiat toota. Samuti peaks olema salvestamise ja hiljem ka salvestatud energia muundamine 230 vahelduvvoolu pingeks.

Tulemuseks on üks vana jalgratas, mis sa üles kõpitsetud, auto generaator mis alalisvoolu pakub ning vana UPS, mis hoiab endas nii akut kui ka võimaldab akut oste UPSist laadida.

Detailsem dokument saadaval Google Docs failis.

Arvan, et kogu planeeriminseks ja ehitamiseks kulutatud aeg oli seda väärt ning loodan, et teisedki huvilised saavad endale mõtteid.

Siit ka viide Maaülikooli ajalehes elektrijalgratta kohta ilmunud artiklile:

http://www.emu.ee/userfiles/Ajaleht%20Maaylikool/2010/13.%20mai%202010.pdf

Ratta endaga saab tutvuda Maaülikoolis metsahoone fuajees.

Kena kevadväntamist soovides!

Seminar, "Vanade hoonete sisekliima"

Toimus järjekordne EKVÜ korraldatud seminar vanade ehk ka muinsuskaitse all olevate hoonete sisekliima, tarindite ja ventilatsiooni kohta.


Lisan postitusse huvilistele oma märkmed seminaris toimunud nelja ettekande kohta.

Hoone renoveerimisega seotud ülesanded hoones säilitamiseks

Targo Kalamees

Hoone on tervik

Energiatõhusus on seotud peamiseks hoone ehitusfüüsilisest toimivusest ja tehnosüsteemidest

Renoveerimisel

·        Mitme muutujaga ülesanne

·        Ohutu ja tervislik elukeskkond

·        Hoone väärtuste säilimine

Jääpurikad on energiatõhususe ja ka turvalisuse probleem.

Renoveerimise vajadus

·        Avariiolukorra likvideerimine – vundamendid lagunenud, seinad madalal, ...

·        Olemasoleva olukorra parandamine

·        Uued hüved ja mugavused – laiendamine. Kas on kooskõlas hoone iseloomuga?

Tagada tuleb

·        Ohutus

·        Tervislikkus

·        Ajalugu

Pikendada hoone kasutusida, tõhustada energiakasutust

Parandada elukvaliteeti ja pakkuda täiendavaid mugavusi

Vundament

Teid renoveeritakse ilma hooneid arvestamata. Ei piisa ka sellest, kui valatakse sokli ette vetttõrjuv kiht. Niiskus ei pääse välja hingama, kui satub valatud sokli taha.

Renoveerima peab nii, et on olemas kalle ning sokkel piisavalt kõrge.

Võimalus on teha hoone ette kraav, siis peab tähele panema, et vesi ka korralikult ära voolaks.

Hoone on istutatud pinnasesse ja soklit pole, siis mädaneb tarind väga kiirest nii vihma kui ka lume tõttu.

Keldrid

Probleemid on põrandaaluse pinaga, mis on tihtipeale alati niisked. Puitpinnal elavad seened ja mikroorganismid hästi, sest toituvad puidust ja seega lagundavad puitu.

Ei tohiks viimistleda uut materjalidega, mis pole mõeldud nii niisketes ruumides kasutamiseks.

Vee kapillaarjõudude toimel liigub vesi keldrist üles ning kuivemates ruumides soolad kristalliseeruvad. Tekivad oranžid soolatupsud.

Lahendused

Sokli kõrgus 30-60cm.

Sokli ja tarindi vahel hüdroisolatsioon.

Parem on, kui välisvooder ulatub üle sokli, siis ei saa vooder nii lihtsalt kahjustatud.

Kalle peaks olema 1/20 ehk 15cm/3m

Niiske keldri peamiseks põhjuseks on ikkagi vihmavesi, mis jookseb pinnasest keldrisse.

Pinnase suhteline niiskus ~100%

Drenaaži korral peaks olema kalle 5-10cm/1m

Drenaaži sademevett juhtida ei tohi.

Katused

Kile sättimisel leiab vesi ikkagi tee vahelaele ning sealt on vee väljaauramine väga keeruline

Antennid ja kaablid ei tohi joosta mööda seina, sest tekib niiskumine tarindil.

Hooldus

Lilled ja muld on vihmaveerennides, mis takistab vee liikumist.

Seinad

Seinad ei tohiii olla kaldu, sest tekib kohe niiskus kaldega kohtadesse.

Puitseina soojusjuhtivus U~ 0.7 W/(m2K) (0.5-1 W/m2K)

            Rõhtpalk, püstpalk, puitsõrestik

Kiviseina soojusjuhtivus U~ 1.4W/(m2K) 1-2 W/(m2K)

Puitseintel tavaline seinaosa on reeglina üsna hea, kuid liitekohad on on kriitilised

Saepuru  .07....08 W/mK

Puit .11-.14 W/mK

Kergbetoon .15-.23 W/mK

Puitkarkassein / min vill 15paksust 0.3W/m2K

Puitkarkassein / saepuru 15paksust 0.5W/m2K

Palksein 15paksust 0.75... 0.8 W/m2K  + 5cm sooj + tuuletõke 0..33 W/m2K

Soojustamisel tuleb tõsta aknad väljapoole. Pole kena ning lisaks on külmasillad

Seest

Tuleb täpsemalt teostada tarindi niiskustehniline analüüs

Puitseina seestpidisel soojustamisel ei tohi puidu niiskus tõusta üle 30%. Soojustuse paigaldamisel tuleb paigaldada soojustus koos aurutõkkega ning sundventilatsioon

Kiviseintel on seestpoolt soojustamine täiesti lubamatu!

Energiatõhusus

Võimalus on tegeleda hoonepiirdeid ja tehnosüsteeme.

Energiaaudit

Selvitab välja...

·        Millised on võimalikud energiasäästumeetmed

·        Kuidas saab energiat tõhusamalt kasutada?

Kokkuvõtteks

Esmajärjekorras tuleb korrastada katus, sokkel, alumine palgirida, põrandaalune ruum ning siis alles mõelda kuidas kuidas viimistleda.

Sisekliima

Teet Tark

On parameetrid mida me tunneme ning need, mida ei tunne – niiskus, temperatuur hallistus, jne.

Keha soojusvahetus väliskeskkonnaga

·        Konvektsioon

·        Väljahingamine

·        Higistamine ehk aurustumine

Aurustumine suureneb pidevalt, kui ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb. Selle võrra aga konvektiivne ja kiirgus vähenevad.

Inimene peab olema soojuslikus tasakaalus ümbritseva keskkonnaga.

Optimaalne temperatuur

Tavaliselt räägitakse optimaalsest temperatuurist, mis on temperatuur, millega on enamus ruumis olevaid inimesi rahul.

Näide optimaalse temperatuuri kohta

Lambda ~ 2w/m2K

Soojusjuhtivus u~ 1.5 w/m2K

Tsise   22kraadi

Tvälis -20kraadi(pikalt)

Seinte temp 14kraadi.

Inimeste mugavuse tagamiseks tuleb sisetemperatuur hoida kõrgemal. Vastasel juhul hakkab inimesel jahe, kui näiteks istub välisseinale lähemal.

Niiskus

Mälestised ja insenertehnilised lahendused

Jaan Vali

Lapi kuidas tahad, kuid lõpuks tuleb ikkagi korralik remont teha.

Eritingimused

·        Väärtuste analüüs

·        ...

Enne tehnosüsteemide paigaldamist on vaja korralikult uurida.

            Enne korralikult planeerida kõik kommuniktsioonid ja muu ning teostada

            Vahepeal on ka kütteseadmed huvitavad ning vajavad uurimist ja säilitamist

Väärtuslikku lage ei tohi kahjustada kommunikatsioonidega

Vanade hoonete ventilatsiooni ja kommunikatsiooni ehitamisel on võimalik kasutada ka lõõre.

Loomapidamishooned vajavad samuti ventileerimist, sest loomad eraldavad suurt niiskust

Vahepeal ei viitsita juhtida ventilatsioonikanaleid katusest läbi

Pööning on tavaliselt mõeldud jahedana. Seega peaks ka pööning olema jahe. Vajadusel aknad lahti teha, et kevadel lumi katusel sulama ei hakkaks. Vanasti oli ka pööningutel korstnad.

Konstruktiivsed puudused

Vundamentide ebaühtlane vajumine

Vanasti veeti vesi sisse mõisatesse, kuid kanalisatsiooni ei juhitud korralikult. Reovesi pandi lampkasti(mis see on?) Nüüd aga hakkab ka katuse vesi voolama lampkasti ning tekitab veelgi hoone vajumist.

Põrandad

Oluline on majavammi eemalehoidmiseks põrandade õhutamine. Samuti tungib vamm ülespoole ning ülepoole tungivad soolad tekitavad kobrutamist seintel.

Pandused (kalle sokli juures)

Esimene meeter võiks olla vähemalt 10cm langust. Külmumisel kerkib pinnas ning peale sulamist kalle enam samamoodi tagasi ei vaju ning kalle aja jooksul muutub ehk väheneb.

Katuse tõstmine

Vana vintskapp jääb katuse alla ning üldmulje muutub. Ühesõnaga ohtlik ning keeruline kuna üldmulje muutub.

Sokkel ja hüdroisolatsioon

Alati ei pea tegema hüdroisolatsiooni, vahest saab probleeme lahendada ka planeerimisega.

Hüdroisolatsioon torudel

Alati vajalik, et torudest tekkiv niiskus ei kahjustaks ülejäänud konstruktsioone.

Maakivisein

Kui kasutame majandushoonet elamishoonena, siis kipub kivisein niiskuma.

Variant on, et sissepoole ehitada eraldi konstruktsioonidele soojustuse jaoks konstruktsioon ning jätta õhuvahe kiviseina ja soojustuse vahele[PP1] .

Vahekarniisid

Kaetakse plekiga ning vajavad vahest ka renoveerimist.

Katuseluuk/aken

Soojustatud aknad on väiksemad ning mõjuvad üldmuljele halvasti.

Aknad

Neid saab remontida, kui huvi on. On võimalik kasutada ka pakettakent kolmanda klaasina

Küttesüsteemid

Peamiselt toimus kütmine suurte ahjudega. Tekitab korraliku õhuvahetuse. Vanasti oli pliidi kohal luugid

Tänapäeval paigaldatakse küttesüsteemid hoonetesse kehvalt, osaliselt ka osapoolte vähese suhtlemise tõttu.

Variant on teha ka küttesüsteem keldrisse ja põrandate alla.

Hoone hingamine

Elektri vedamine

Juhe võib olla ka seinapleane, kui seda väga vaja pole.

Soojustamine

Vahest on seina tarind mitmekesine. Nii kivi kui ka puitpinnad.

Vahest soovitakse väljast vahtplastiga katta ja siis teha sama konstruktsioon.

Ventilatsioon

Köökides ja san. Sõlmedes peaks olema väga korralik ventilatsioon.

Vanu korstnaid on võimalik ära kasutada õhu välja juhtimiseks ventilatsioonitorude abil.

Kui ventilatsioon on kenasti läbi mõeldud, kujundatud, siis võib ventilatsioon ka hoonele juurde anda.

Kenade ruumide ventilatsioon[PP2] 

Korralikke lahendusi pole. Variant on teha restidega, mis on seinaga ühte tooni.

Proovitud panna ventilatsiooniavad ahjude taha, jne.

Hoone kasutamise otstarve

Oluline on enne hoone kasutusele võtmist mõelda, et kas neid hooneid saab sel otstarbel ka kasutada. Valel otstarbel kasutamine võib ka hoonet kahjustada.

Aeg

Vahepeal on mõtekas projekteerimist mitu korda teha.

Küsimus

Kuidas siis vedada küttesüsteemide torusi?

Sisekliima ja restaureerimine

Ants Viilup

Palju ventilatsioonisüsteeme installeerinud, üle 300.

Ants rõhutas seda, et alati tuleb vaadata, et mis põhjusel renoveeritakse ning kas kõike soovitud on vajalik saavutada.

Palju infot, kuid tihtipeale oli jutt hüplik ja kohati ka segane.

Mälestiste korral on oluline, et hoonet püütakse kasutada muuta inimesele sobivaks. Hoone otstarvet muudetakse, „painutatakse” ning tekivad probleemid.

Kandilise toruga kaasneb nii suur müra kui ka suured aerodünaamilised takistused.

Tualettruumidesse tuleb panna restid, et õhk saaks liikuma. Seda tuleb ka auditis silmas pidada, kui planeerida värskeõhuklappe tubade nurkades.

Kui keldris ventilatsioon töötab, siis on seal 30% niiskust saavutada, kuid millise hinnaga?

Kokkuvõtteks

Tuleb paremini eelnevalt planeerida ning seeläbi saab ka parema süsteemi.

Samuti soovitas Ants võtta kätte ka õpikud, et vaadata üle kuidas raamatutes õpetatakse.

Muinsuskaitse objektid on erinevad tavaobjektidest ning tuleb väga hoolikalt planeerida ning kui tegutseda ei oska, siis parem mitte tegutseda.