Puistevillaga soojustamine. Head ja vead.

Puistevillaga soojustamine on lihtne, päris odav ja muidugi ka mugav.

Samas on mõned asjad, mis peale soojustuskihi kandmist tasub ehitajal, omanikul või järelvalvel üle vaadata.

Nimelt on peale soojustuskihi katuslaele kandmist vajalik puistevilla ühtlaselt laiali ajamine.

Katuse keskosas, on küll puistevilla kiht korralik paks(seda saab tegelikult omanik lihtsalt mõõdulindiga kontrollida), kui katuselae ääre pool on pahatihti õhem.

Juuresolevalt soojuspildilt on märgata, et ülemise ristküliku maksimum(max. ) temperatuur on pooleteise kraadi võrra kõrgem, kui alumise ristküliku maksimumtemperatuur. Ülemine piirkond asub katuse äärele lähemal, kui alumine.

Mis on siis lahendus probleemile?

Kõige lihtsam lahendus on puistevilla paigaldamise kvaliteet kohe peale paigaldamist üle kontrollida. Juuresoleva pildi omanikele aga soovitaksin mõne pikema mõlaga(lati, rehaga) proovida puistevilla katuslae tagumistesse osadesse riisuda. Kindlasti ei tohiks puistevilla peale jalutama minna või siis villa kühveldama hakata, sest sel juhul kaotaks katuslae soojustus soojusjuhtivuses.

Hallituse tekkimine aknapaledele ja tubade nurkadesse

Termoülevaatuste läbiviimisel puutun korduvalt kokku hoone sisepindadel esineva hallituse ja niiskusega.

Peamised hallituse ja niiskuse esinemise kohad on:

• aknapaled ehk akende äärte sisepinnad.
  
• peamiselt hoone välimiste tubade nurgad, ääred,
• läbivad külmasillad, mis on põhjustatud näiteks metallkonstruktsioonidest.

Vahepeal tekib klientide küsimus, et millal tekib hallitus ja kuidas saab paharetti ennetada?

Vastus pole väga ühene, kui teatud mõjurid on väga olulised.

Esiteks on väga oluline külmasilla sisepinna temperatuur. Teiseks oluliseks hallituse tekke põhjuseks on toa suur niiskustase, kolmandaks toa enda temperatuur. Lisaks ka välistemperatuur.

Nimelt mida madalam on toa niiskustase, seda madalama temperatuuriga külmasilda on vaja, et hallitus saaks hakata tekkima. Veelgi olulisem on üldises mõttes välisõhu temperatuur ja külmasilla sisepinna temperatuuride erinevus.

Kuidas teha täpselt kindlaks, kas minu toa nurka hallituse tekkimise oht on olemas või mitte?

Hallitus- ja niiskusohu kohtade üles leidmise põhjuseks on mitmeid viise. Üks nendest on kindlasti soojuspildi tegemine ehk termografeerimine, kuid on ka lihtsamaid mooduseid.

Näiteks tuleb võtta termomeeter ning mõõta ära välisõhu temperatuur, siseõhu temperatuur ning hallitusohtliku koha temperatuur. Hallitusohtliku koha temperatuuri mõõtmiseks on vaja panna temperatuuriandur külma kohaga otsekontakti!

Edasi tuleb hinnata, kui hästi on ruum ventileeritud. Näiteks loomuliku ventilatsiooniga korteris, kus elab terve pere ning ventilatsioon võib-olla kõige paremini ei tööta on niiskuslisa talvel 6g/m3 kohta ning korralikult ventileeritud korteris 4 g/m3 kohta.

Viimaks tuleb arvutada valemi alusel külma koha temperatuuriindeks.

Temperatuuriindeksit arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

Temperatuuriindeks = (hallitusohtliku koha temperatuur - välisõhu temperatuur) / (siseõhu temperatuur - välisõhu temperatuur)

Arvutatud temperatuuriindeksit hinnatakse alloleva tabeli alusel, kas hallituskritiliseks või niiskuskriitiliseks kohaks.

	Temperatuuriindeks
Niiskuslisa, g/m3	hallituse oht	niiskuse oht
4	0.65	0.55
6.5	0.8	0.7

Juhul, kui saite tulemuseks, 0.6 ning ruumis on hästi ventileeritud(niiskuslisa 4g/m3), siis niiskuse ohtu külmasilla pinnal pole, kuid hallituse tekkeks on siiski võimalus!

2009.a. detsembrikuus oli väga külmi päevi <-20kraadi ning sellisel juhul oli hallituse tekke piiriks umbes 11 kraadi hallituskritilises kohas

Tänan lugemast!

Õhksoojuspumpade torude soojustamine

Kas teate, et õhksoojuspumba saab ka väga kehvalt paigaldada? Ning samuti lihtsalt kehvalt?

Toon siinkohal mõned pildid kehvast paigaldusest

Esimesel pildil jookseb soojatoru lause seina pealt. Saan aru, et pole just kõige ilusam, kui toru magamistoas ringi uitab, kuid see pole minu meelest energiakasutuse mõttes samuti lahendus.

Teisel pildid on soojatoru peidetud tarindi siisse. Juba parem lahendus, kuid siiski soovitakse tuua toru kohe läbi soojustuse ning hiljem toas, siseviimistluse tagant transportida soojatorud kuhu vaja.

Pealegi loodan, et energiaturu avanemise elektrihinna kerkides ei teki olukorda, kus vaesematel peredel pole raha, et õhksoojuspumba elektri eest maksta. Eriti kui soojatorud on paigaldatud korralikult läbimõtlemata.

Termograafia kohta käiv standard

Termoülevaatuse tegemist ehk hoonete termografeerimist infrapuna kaameraga reguleerib Eestis kehtiv standard EVS-EN 13187 "Thermal performance of buildings - Qualitative detection of thermal irregularities in building envelopes - Infrared method". Standardi eelvaadet saab uurida siit.

Standardit tasub meeles pidada, kuid kindlasti ei tasu arvata, et need kel standard olemas, oskavad seda ka piisavalt hästi kasutada.