"Majavamm vajab eluks puiduniiskust, mida peab olema üle 20%, sobivat plusskraadides temperatuuri, toitu ehk materjalid, mis sisaldab tselluloosi (puit, paber) ja kaltsiumi. Majavammi eoseid on õhus alati, kui kõik sobivad tingimused on täidetud, siis on suur oht, et mõni elujõuline eos leiab sobiva pinnase," kirjeldas Kruusalu.
 |
| Päevaleht/Pressifoto, Priit Simson |
Majavamm on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum, sest areneb kõige kiiremini, on äärmiselt elujõuline ja on ainsana võimeline levima ka kuivale puidule, sest suudab transportida eluks vajalikku vett. Samuti seob see õhuniiskust. Tervisele see küll eriti ohtlik ei ole, kuid maja paneb nahka mõne aastaga.
Kuidas tuvastada ja mida teha?
"Sageli märgatakse kahjustust, kui põranda nurka tekib viljakeha. Esimese asjana tuleb konstruktsioon avada ja veenduda, kui kaugele on kahjustus arenenud. Ainult viljakeha eemaldamisest ei ole kuigipalju kasu. Enamasti on viljakeha "jäämäe veepealne osa", konstrukstioonide taga on seen arenenud juba nii suureks ja võimsaks, et nüüd on vaja paljunema hakata. Viljakeha tekkimine on selle märgiks," rääkis Kruusalu
Samas ei ole sugugi alati tegemist majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini tõrjutavad seened. Suuremate kahjustuste korral on mõistlik tellida ekspertiis, ainult nii saab kindlalt määrata seeneliiki ja selle tõrjeks sobivad kemikaalid ja metoodikad.
Miks ei või pesu igal pool kuivatada
"Selleks, et seenmädaniku probleemi ei tekiks, peaks iga majaomanik mõtlema hoolega, kas tema majas on kõik materjalid õigesti paigaldatud, arvestama lisaks otsesele veele ka kondensatsioonivee tekkimise võimalust. Lisaks ka sissetulevate külmaveetorude kondensatsioon, et ei oleks külmasildasid, et seinte ehitamisel oleks arvestatud õigesti materjalide aurutiheduse järjekorda, et oleks piisav ventilatsioon jpm. Sageli kuivatatakse pesu selleks kohandamata ruumides, eluruumides, mis on vale. Masinasse pannakse näiteks 5 kg kuiva pesu, kui see on pestud ja tsentrifuugitud, on see veel ikkagi kolm korda raskem ehk sisaldab veel ca 15 liitrit vett. Mõelge ise edasi, mis juhtub, kui me niimoodi pidevalt toas pesu kuivatame. Tõsi, kütteperioodil ja hea ventilatsiooni korral ehk ei juhtugi midagi, kuid riskid on väga suured," hoiatas Kruusalu.
Majavamm ei ole ainus paharet
Majavamm on vaid üks pruunmädanikku põhjustavatest liikidest. Puitu lagundavaid seeni on märksa rohkem, nt majamädik, majanääts, näätskorgik, kõrbik jpt. Teine grupp kahjustajaid on putukkahjurid. Putukkahjurid võib jagada põhimõtteliselt kaheks:
1. grupp tuleb metsast kaasa, elavad koore all ja kuni 2 cm sügavusel. Näiteks kuuse- ja männi puidusikk, sinisikk. Need enamasti keemilist tõrjet ei vaja ja kui puit on kuivanud, siis lendavad peagi ise koju, metsa, tagasi. Selleks võib küll kuluda mõni aasta, sest puidukahjuri tõugud elavad mitu aastat enne, kui nad nukkuvad ja lennuvõimeliseks mardikaks arenevad. Kui puidul on poomkanti, koort, siis see tuleks ära koorida, sest selle all leiavad sobiva elupaiga mitmed puidukahjurid, mis tõsi küll, tegelikult erilist kahju ei tee, kuid ajavad pudi ja enamasti muudavad inimesed ärevaks.
2. grupp on märksa tõsisem, need on ehituspuitu armastavad putukad. Enamlevinud on rahvasuus levinud nimega puidukoi. Tegelikult puidukoi nimelist putukat ei ole, see on enamasti mõni tooneseplane. Tunnuseks on pisikesed ümmargused augud. Kõige ohtlikum puidukahjur on majasikk, kes võib maja ikka puhta pudruks jahvatada. Muidugi võtab see kõik aega, aga 20-30 aastaga on see täiesti võimalik. Putukkahjuritega on märksa raskem ja kallim võidelda kui seenmädanikega. Esimene abinõu on hoida suhteline õhuniiskus alla 60%. Sageli arenevad putukad ja puitu lagundavad seened koos, kõigepealt seen ja siis tuleb seeneniidistikust toituv putukas. Seega tuleb ka puit hoida kuivana.
Allikas: http://eestielu.delfi.ee/eesti/archive/majavamm-paneb-hoone-nahka-mone-aastaga.d?id=64540546
