Alarõhutesti koostamine eramajas Tartus, Lembitu tänaval

Eduka ning standardikohase alarõhutesti koostamiseks on vajalikud korrektsed algandmed ning väga korralik eeltöö ehk hoone ettevalmistus.

Uues Lembitu tänava hoones on nii ehitustegevus kui ka hoone ettevalmistus tehtud väga korralikult ning alarõhutest võis alata.

 Alljärgnevalt on näha teibitud välisperimeetriga piirnevad õhuavad.

 Paigaldatud alarõhuseade

 Tulemus, õhulekkearv 0,632 m³/(h*m²) kohta.

Nõustame niivõrd energiasäästliku hoone ehitamisel. Küsi alarõhutesti ka oma energiasäästlikule hoonele!

Enne termoülevaatust tuleb silmas pidada

Enne termoülevaatuse läbiviimist tasub teha mõningaid ettevalmistusi, et termoülevaatuse kvaliteet oleks kõrge ning tööd sujuvamalt läheks.

1. Küta maja/korterit ühtlaselt varakult enne termoülevaatuse läbiviimist. Pole vajadust vahetult enne termopildistamist kõvasti kütta, sest liialt kõrge õhutemperatuur ei vasta sellisel juhul välispiirete temperatuuridele. Pea silmas, et välis ja siseõhu temperatuuride vahe peab olema suurem kui 17 kraadi.(min 15 kraadi). Madalamate temperatuuride juures termografeerimisel on hea tava kasutada alarõhuseadet. Pakume samuti seda teenust.
2. Eemalda tubade servadest kergemad esemed juba tunde/eelmisel päeval enne termopildistamist, siis jõuab soojus kõikjale ning pinnad on ühtlase temperatuuriga.
3. Tõmba akende ees olevad kardinad kõrvale või ole seda valmis tegema termoülevaatuse ajal. Ülevaatuse kiirendamist mõttes eemalda aegsasti lillepotid, ronitaimed või muud esemed aknalaudadelt.
4. Tund või pool tundi enne termograafia tegemist sulge ventilatsiooniluugid, kust õhk siseruumidesse pääseb ning ava kaminauks või pane tööle ventilaator, et hoones/korteris tekiks madal alarõhk. See on vajalik, et olla õhu tungimises väljast sisse nii nagu tuul tungib siseruumidesse vähegi tuulisema ilma korral.
5. Kui märkad, et päike on tulnud välja ning on kütnud vähemalt osa majast/välispiirdest tunduvalt soojemaks, siis anna termopildistajale sellest teada, et koos otsustada, kas termoülevaatust koostada. Samuti juhul kui on tõusnud kõva tuul.

Kõik need abinõud on vajalikud termoülevaatuse õnnestumiseks!

Niiske aken, öeldakse ka et aknad higistavad

Miks tekkib akna pinnale kondents? Aknad higistavad...

Kondenseerumine on füüsikaline nähtus, mis tekkib temperatuuri langemisel allapoole kastepunkti. Õhus on reeglina alati mingil määral veeauru. Kui temperatuur nii õhus kui esemetel ei ole kastepunktist madalam, siis kondensaati ei tekki.

Väline kondenseerumine tekkib välimise klaasi keskele. Esialgu võib see olla ehmatav - eeskätt sügiseti ja kevaditi, kui õhuniiskus on kõrge ja õhk jahe, jahtub välimine aknaklaas niivõrd, et kattub kondenseerunud veega. Sisuliselt näitab see head soojusisolatsiooni: toasoe ei jõua välimise klaasini. Harvadel erandjuhtudel võib talvel temperatuuri järsul tõusul nullilähedaste miinuskraadideni juhtuda ka, et aken läheb väljast jäässe.

Sisemine kondenseerumine tekkib sisemise klaasi servadesse - esmalt alumisele, siis külgmistele ja viimaks ülemisele servale. Taoline nähtus on tingitud sisemise klaasipinna jahtumisest allapoole toaõhu niiskussisalduse kastepunktist. Seega on siin kaks olulist tegurit, mida silmas pidada: toa õhu suhteline õhuniiskus ja sisemise klaasipinna temperatuur. Neile lisandub veel terve hulk küsimusi: milline on eluruumide niiskuskoormus - elanikud, tegevused, taimed jmt? kuidas on lahendatud eluruumide ventilatsioon? kui sügaval seinas paikneb aken? kuidas pääseb soe õhk klaasipinnani?

Enne otsustamist, et teie akendega on midagi juhtunud tuleks tähelepanu pöörata suhtelisele õhuniiskusele, mis peaks olema vahemikus Rh = 35...45%, ja ventilatsioonile, mis peab tagama siseõhu kvaliteedi. Sisemine kondenseerumine on nähtus, mis juhtub teatud keskkonnatingimuste kokkusattumusel sõltumata toote tüübist ja kasutatud materjalidest.

Toa täpse õhuniiskuse määramiseks ei ole kingitustepoest ostetud hügromeeter piisavalt hea. Ka Sinu enese tunnetus ei ole kuigi täpne mõõt toa õhuniiskuse määramiseks. Lausa vastupidi – inimkeha on tihti ekslik mõõdupuu õhuniiskuse määramisel ja selle tunnetust mõjutavad sageli teised mõjurid nagu tolm jms. Õhuniiskuse määramiseks tuleb kasutada professionaalseks kasutamiseks mõeldud hügromeetrit või kuiva ja niisket termomeetrit koos sinna juurde kuuluva diagrammiga.

Allikas: Viking Window AS

Akende õhupidavuse tagamine

Selleks, et tagada aknapaledel esinevate pragude kadumist on esiteks vajalik tagada aknapaigaldise õhupidavus väljaspoolt. Näitena mõned pildid ebatihedalt paigaldatud akendest.


Selleks sobib näiteks akna paigaldamisel betoonseina polüstüreenvahu lõikamine, krohvimine ning seepeale teipimine mõne kauakestva (temperatuur, niiskus, UV) teibiga. Järgnevalt on estitatud teipimise järjekord pildiseeriana

 Fentrim 20 on mõeldud akende teipimiseks seestpoolt ning Fentrim 2 teipimiseks väljaspoolt.


.

Järgnevalt teipimine väljaspoolt

1. paigalda teibi üks serv aknale ja suru näppudega kinni ning käi kõvema kaabitsaga üle.


2. teine serv suru krohvitud seina pinnale ja suru kõvema tööriistaga kinni ilma teipi vigastamata.
 

3. krohvi teibi pealmine kiht

Teibi paigaldamine akende sisepinnale seina liitumiskohta.

1. paigalda teibi üks serv aknale ja suru näppudega kinni ning käi kõvema kaabitsaga üle.



2. teine teibi serv suru krohvitud seina pinnale ja suru kõvema tööriistaga kinni ilma teipi vigastamata.




 3. Paigalda teibile krohv või siseviimistlusplaat.



 Vajalikke materjale teipimiseks saab tellida lehelt
http://teip24.ee

Kvaliteetseid aknaid soovides ja head teipimist!