Osalesin 27-29. oktoobrikuus Passivehouse OÜ poolt korraldatud workshop'il, kus tehti puust ja punaseks PHPP tarkvaraga töötamise reeglid, juhised, jne. Hästi korraldatud ja üsna põhjalik kursus tarkvara olemusest ja võimalustest.
Passiivmaja tarkvara The Passive House Planning Package (PHPP) on Saksamaal Passivhaus Institut´i poolt välja töötatud arhitektidele ja projekteerijatele suunatud MS-Exceli baasil töötav tööriist energiatõhusate ning passiivmaja standarditele vastavate hoonete planeerimiseks.
Tõnu Mauring ütles selle tarkvara kohta hästi, et tegemist ei ole lihtsalt tarkvaraga, vaid kokkulepitud meetodi, standardiga passiivmaja projekteerimiseks.
Kui hetkel on Eesti olemas seadusandlus, mis sätestab energiatõhususe miinimumnõuded rajatavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, siis pean olemasolevaid nõudeid vanadeks ning mitte kiirelt arenevateks ning osaliselt ka puudulikeks nõueteks. Näiteks on olemasolevates standardites õhuvahetuskordsused endiselt üsna suured ning seetõttu võib-olla ka ei planeerita hooneid korraliku ventilatsiooniga, sest sellise ventilatsiooni väljaehitamine võtab palju ressursse ja raha.PHPP on aga passiivhoone planeerimise standard, kus on samuti ette nähtud kindlad minimaalsed õhuvahetuskordused, kuid kuna järjepidevate mõõtmiste tulemusel on selgunud, et vähematest õhuvahetuskordustest piisab ja liigse kuivuse tekitamine hoonetes pole ventileerimise tõttu mõtekas, siis ei nõua standard niivõrd suurte, kui 0.6 1/h õhuvahetuskordsuse saavutamist.
Teine väga huvitav faktor, mis võetakse PHPP programmis kasutusel on see, et hoone piirete pindalasi arvutatakse välispindade alusel. Selline arvutusmeetod annab võimaluse teatud külmasildadega mittearvestamiseks, sest nende mõju on tühine või energiakadude mõttes isegi negatiivne. Loomulikult on võimalus PHPPs külmasillad sisse kanda ning nende täpsemaks arvestamiseks antakse ette korralikud arvutusjuhendid ning on ka lisamaterjalid, kus on erinevate sõlmede külmasildade väärtused reas. Asjalik!
Lisaks võimaldab PHPP täpselt arvesse võtta päikesevalguse, inimeste, seadmete vabasoojuse, mis tavaliste arvutuste juures kiputakse vähemtähtsaks pidama.
Workshop'il tehti juttu ka plaanitavatest passiivmajadest ning leiti, et Jõelähtmel ehitatavad hooned pole kaugeltki veel passiivhooned, sest nende kasutatud piirdeosade, elementide ja ka õhuvahetus pole piisavalt heal tasemel. Huvitav oleks teada, kas KENA enne kontrollis, kui oma käpa alla pani, passiivmaja standarditele vastavust ning kas hoonete ehitust jälgib passiivhoone ehitusega kursis olev spetsialist.
Soovitan arhitektidel, energiatõhusa ehituse alal tegutsevatel inimestel osaleda koolitusel just selle tõttu, et aru saada ühest korralikult kokkulepitud standardist, mis töötab! Väga paljud hoonete planeerijad juba kasutavad ning hindavad arvutatud tulemusi.
Priit