Puistevillaga soojustamine. Head ja vead.

Puistevillaga soojustamine on lihtne, päris odav ja muidugi ka mugav.

Samas on mõned asjad, mis peale soojustuskihi kandmist tasub ehitajal, omanikul või järelvalvel üle vaadata.

Nimelt on peale soojustuskihi katuslaele kandmist vajalik puistevilla ühtlaselt laiali ajamine.

Katuse keskosas, on küll puistevilla kiht korralik paks(seda saab tegelikult omanik lihtsalt mõõdulindiga kontrollida), kui katuselae ääre pool on pahatihti õhem.

Juuresolevalt soojuspildilt on märgata, et ülemise ristküliku maksimum(max. ) temperatuur on pooleteise kraadi võrra kõrgem, kui alumise ristküliku maksimumtemperatuur. Ülemine piirkond asub katuse äärele lähemal, kui alumine.

Mis on siis lahendus probleemile?

Kõige lihtsam lahendus on puistevilla paigaldamise kvaliteet kohe peale paigaldamist üle kontrollida. Juuresoleva pildi omanikele aga soovitaksin mõne pikema mõlaga(lati, rehaga) proovida puistevilla katuslae tagumistesse osadesse riisuda. Kindlasti ei tohiks puistevilla peale jalutama minna või siis villa kühveldama hakata, sest sel juhul kaotaks katuslae soojustus soojusjuhtivuses.

Hallituse tekkimine aknapaledele ja tubade nurkadesse

Termoülevaatuste läbiviimisel puutun korduvalt kokku hoone sisepindadel esineva hallituse ja niiskusega.

Peamised hallituse ja niiskuse esinemise kohad on:

• aknapaled ehk akende äärte sisepinnad.
  
• peamiselt hoone välimiste tubade nurgad, ääred,
• läbivad külmasillad, mis on põhjustatud näiteks metallkonstruktsioonidest.

Vahepeal tekib klientide küsimus, et millal tekib hallitus ja kuidas saab paharetti ennetada?

Vastus pole väga ühene, kui teatud mõjurid on väga olulised.

Esiteks on väga oluline külmasilla sisepinna temperatuur. Teiseks oluliseks hallituse tekke põhjuseks on toa suur niiskustase, kolmandaks toa enda temperatuur. Lisaks ka välistemperatuur.

Nimelt mida madalam on toa niiskustase, seda madalama temperatuuriga külmasilda on vaja, et hallitus saaks hakata tekkima. Veelgi olulisem on üldises mõttes välisõhu temperatuur ja külmasilla sisepinna temperatuuride erinevus.

Kuidas teha täpselt kindlaks, kas minu toa nurka hallituse tekkimise oht on olemas või mitte?

Hallitus- ja niiskusohu kohtade üles leidmise põhjuseks on mitmeid viise. Üks nendest on kindlasti soojuspildi tegemine ehk termografeerimine, kuid on ka lihtsamaid mooduseid.

Näiteks tuleb võtta termomeeter ning mõõta ära välisõhu temperatuur, siseõhu temperatuur ning hallitusohtliku koha temperatuur. Hallitusohtliku koha temperatuuri mõõtmiseks on vaja panna temperatuuriandur külma kohaga otsekontakti!

Edasi tuleb hinnata, kui hästi on ruum ventileeritud. Näiteks loomuliku ventilatsiooniga korteris, kus elab terve pere ning ventilatsioon võib-olla kõige paremini ei tööta on niiskuslisa talvel 6g/m3 kohta ning korralikult ventileeritud korteris 4 g/m3 kohta.

Viimaks tuleb arvutada valemi alusel külma koha temperatuuriindeks.

Temperatuuriindeksit arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

Temperatuuriindeks = (hallitusohtliku koha temperatuur - välisõhu temperatuur) / (siseõhu temperatuur - välisõhu temperatuur)

Arvutatud temperatuuriindeksit hinnatakse alloleva tabeli alusel, kas hallituskritiliseks või niiskuskriitiliseks kohaks.

	Temperatuuriindeks
Niiskuslisa, g/m3	hallituse oht	niiskuse oht
4	0.65	0.55
6.5	0.8	0.7

Juhul, kui saite tulemuseks, 0.6 ning ruumis on hästi ventileeritud(niiskuslisa 4g/m3), siis niiskuse ohtu külmasilla pinnal pole, kuid hallituse tekkeks on siiski võimalus!

2009.a. detsembrikuus oli väga külmi päevi <-20kraadi ning sellisel juhul oli hallituse tekke piiriks umbes 11 kraadi hallituskritilises kohas

Tänan lugemast!

Õhksoojuspumpade torude soojustamine

Kas teate, et õhksoojuspumba saab ka väga kehvalt paigaldada? Ning samuti lihtsalt kehvalt?

Toon siinkohal mõned pildid kehvast paigaldusest

Esimesel pildil jookseb soojatoru lause seina pealt. Saan aru, et pole just kõige ilusam, kui toru magamistoas ringi uitab, kuid see pole minu meelest energiakasutuse mõttes samuti lahendus.

Teisel pildid on soojatoru peidetud tarindi siisse. Juba parem lahendus, kuid siiski soovitakse tuua toru kohe läbi soojustuse ning hiljem toas, siseviimistluse tagant transportida soojatorud kuhu vaja.

Pealegi loodan, et energiaturu avanemise elektrihinna kerkides ei teki olukorda, kus vaesematel peredel pole raha, et õhksoojuspumba elektri eest maksta. Eriti kui soojatorud on paigaldatud korralikult läbimõtlemata.

Termograafia kohta käiv standard

Termoülevaatuse tegemist ehk hoonete termografeerimist infrapuna kaameraga reguleerib Eestis kehtiv standard EVS-EN 13187 "Thermal performance of buildings - Qualitative detection of thermal irregularities in building envelopes - Infrared method". Standardi eelvaadet saab uurida siit.

Standardit tasub meeles pidada, kuid kindlasti ei tasu arvata, et need kel standard olemas, oskavad seda ka piisavalt hästi kasutada.

Seinte termografeerimine

Seinad. Skaneeri välisseinu mistahes ajahetkel siis, kui ehitise sisetemperatuur ja välistemperatuur erinevad märkimisväärsel määral – nt. suvel või talvel. Skaneerimist on võimalik läbi viia ka muul ajal, kui hoones on kütte- või konditsioneersüsteem, mis võimaldab efektiivselt sisetemperatuuri välistemperatuuri suhtes vajalikus ulatuses tõsta või langetada. Sarnaselt katustega on seintest niiskuse avastamiseks kõige sobilikumad ajad kuuma päeva varahommik või õhtu, mis tekitavad märkimisväärseid temperatuuri erinevusi, mida on infrapuna kaameraga lihtne avastada. Videvik on parimaks ajaks läänepoolsete seinte analüüsimiseks ning koidik idapoolsete seinte vaatlemiseks.

Kumbki päeva osa sobib põhjapoolkeral lõunapoolsete seinte vaatlemiseks, kuid põhjapoolsed seinad ei pruugi tavapärase päikese valguse käes piisavalt ülesse soojeneda.

Mistahes anomaaliate või pinnatemperatuuride kõikumised võivad tähistada probleemseid seinapindu, isegi siis kui temperatuurikõikumised on väga pisikesed.

Allikad

http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?n=1&page=products/mail/4_2007termokaamera.html

www.creategreenhome.com/Wood_Framing.htm

Soojuskaamera ehk termograafia abil lamekatuse kvaliteedi kontrollimine

Lamekatuse korraloleku kontrollimisel on suureks abimeheks soojuskaamerad ning õigetes tingimustes teostatud termoülevaatus.

Lamekatus koosneb lihtsustatult paneelist, kruusakihist ja paremal juhul ka tsementmördikihist, aurutõkkekihist, soojusisolatsioonist ning hüdroisolatsioonkattest. Hüdroisolatsioon koosneb tavaliselt kas bituumenrullmaterjalist või PVC plastkattest. Kuigi hüdroisolatsiooni põhiülesandeks on vee eemalhoidmine teistest katusekonstruktsioonidest, siiski tuleb ette vedelike lekkeid soojusisolatsiooni.

Infrapuna kaamera abiga on suhteliselt lihtne kindlaks teha soojusisolatsiooni peale või selle sisse imbunud vett. Märg soojusisolatsioon kaotab oma soojustusväärtuse, mis tähendab seda, et isolatsiooni näol pole enam tegemist efektiivse sooja – külma vahelise barjääriga ning soojusisolatsioon tuleks asendada.

Kui katus laseb vett läbi, kuid soojusisolatsioon ei ima vett, siis on infrapuna kaameraga lekkekohtade avastamine pisut keerulisem ning nõuab täpsemaid termograafiaalaseid teadmisi. Kuid kui katuse soojusisolatsioon koosneb vett imavatest materjalidest (nt. saepuru, kork, puistevill, …), siis on termokaamera lihtsaimaks ja kiireimaks lekete avastamise viisiks, tänu millele saab kõrvaldada kiiresti vead katusekonstruktsioonis, mis viivad soojuskadudeni või katusekonstruktsioonide riknemiseni.

Märg soojusisolatsioon on katusekonstruktsioonide enneaegse väsimise ja katuse soojuslekete esmaseks põhjuseks. Lekete avastamiseks skaneeritakse katust pärast kuuma päeva. Mistahes avastatav niiskusekogus säilitab endas päevakuumust, samal ajal kui muud konstruktsioonid on juba jahtunud.
Erinevad soojusisolatsiooni materjalid tagavad erinevad soojuspildi mustrid. Seega lihtsustab katuse soojusisolatsiooni materjali teadmine infrapuna kaamerate termopildi analüüsimist ja lekkekohtade avastamist katusel.
Nii näiteks avaldub videvikus märg niiskust imav soojusisolatsioon termiliselt sooja pinnaalana. Niiskust mitte imava soojusisolatsiooni korral voolab vesi aga isolatsioonipaneelide ühenduskohtadesse ning termopilt meenutab ruutudega akent. Samas näiteks vahtplast isolatsiooni korral koguneb vesi soojusisolatsiooni pooridesse. Juhul, kui vesi peaks seal külmuma, mõrandab ta soojusisolatsiooni ning termokaamera pilt võib meenutada murdunud mustrit.
Monoliitsel isolatsioonil olev vesi (nt. kergbetoon, kips, polüuretaanvahtplast) võib põhjustada suvalise kujuga anomaaliaid. Alumiiniumkattega katused on päikeseenergiat tagasi peegeldavad. Taoline peegeldusvõime muudab termoerinevuste avastamise keeruliseks. Kuid aja jooksul koguneb alumiiniumkattega katustele tolmu ja mustust ning seejärel on selliste katuste termograafiline analüüs juba palju lihtsam.

Allikad:

Robert Reinpuu  Ehitusfüüsika  (Tallinna Tehnika Kõrgkool 2000)
Tiit Masso (koostaja) Ehituskonstruktori käsiraamat II osa (Ehitame 2002)

http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?n=1&page=products/mail/4_2007termokaamera.html

Koostöö Maaülikooliga

Seoses Maaülikooli energiakasutusuuringuga teeb Helioest Eesti ühe tunnustatuima ülikooliga koostööd.
Ühised tegevused seisnevad sisekliima ja energiakasutuse mõõtmistes ning nõustamises.
Meie tarnime sisekliima mõõtmiseks vajalikud seadmed ning juhendame energiakasutuse vähendamise teemadel.
Ettepanekud on siiani olnud:

• ühtse energiakasutuse poliitika arendamine ülikoolis;
• sisekliima ja töötingimuste kontrollimine kontoris ja loengusaalis;
  
• andmete kogumine elektrienergia kasutuse kohta paari nädala lõikes;
• elektrienergia kasutuse kontroll osakonniti;
• hoone termografeerimine;

Jääme nüüd tulemusi ja arenguid ootama!

LED, halogeen või "säästulamp"

Ei möödu päevagi, kus ei toimu arutelu erinevate lampide efektiivsuse, hinna ja töökindluse teemal.

Et saada objektiivset pilti tegelikust tasuvusajast, siis koostasin dokumendi, kus arvutasin kokku kolme eri tüüpi lambi tasuvusaja. Täpsema ülevaate algandmetest ja arvutustest saab siit(samuti saab dokumendis algandmeid lihtsalt muuta!).

Tulemustest on näha, et halogeenpirn on odavaim, kuni lambi kasutusaeg on 1000 tundi.

Seega, kui näiteks kortermajas põleb koridorilamp 10 tundi ööpäevas, siis säästulamp tasub ära umbes 3 ja poole kuuga.

Rääkides LED pirnist, siis tasuvusaeg on kuskil 3000 tunni juures. See tähendab, et kortermaja koridoris tasub LED pirn ära võrreldes halogeenpirniga 10 kuuga.

Muidugi oleneb kõik elektri hinnast, lampide maksumusest, jne.

Hetkel oli lihtsalt oluline saada ülevaadet, kui pikad tegelikult tasuvusajad on.

Energiapositiivne maja

Kui Eestis vaieldakse kui palju võib ühe maja pealt sooja-ja elektrienergiat kokku hoida, siis Rootsis tehti maja, kus energiat on ülegi ning ülejäänud energia jõuab energiavõrku.

Pimedate  talvekuude maja energiatarve 2600kWh kaetakse suvise elektrienergia tootmisega päikesepaneelidest 4000kWh.

Soojusttusmaterjalina kasutatakse 55cm fiibervilla (ROXULL), mis tagavad U-arvu 0,08W/m2K kohta. Aknad on kolmekordsed, kuid samas lasevad loomuliku valguse kenasti sisse.

Tõenäoliselt aitab selliste majade arengule kaasa Rootsi valitsuse soov edendada taastuvenergeetika kasutuselevõttu. Taastuvenergeetika projektidele eraldati sadu miljoneid Rootsi kroone ning projekte toetatakse kuni 60% ulatuses.

Hea, et Rootsis on kõik vinks-vonks:)