Niiske aken, öeldakse ka et aknad higistavad

Miks tekkib akna pinnale kondents? Aknad higistavad...

Kondenseerumine on füüsikaline nähtus, mis tekkib temperatuuri langemisel allapoole kastepunkti. Õhus on reeglina alati mingil määral veeauru. Kui temperatuur nii õhus kui esemetel ei ole kastepunktist madalam, siis kondensaati ei tekki.

Väline kondenseerumine tekkib välimise klaasi keskele. Esialgu võib see olla ehmatav - eeskätt sügiseti ja kevaditi, kui õhuniiskus on kõrge ja õhk jahe, jahtub välimine aknaklaas niivõrd, et kattub kondenseerunud veega. Sisuliselt näitab see head soojusisolatsiooni: toasoe ei jõua välimise klaasini. Harvadel erandjuhtudel võib talvel temperatuuri järsul tõusul nullilähedaste miinuskraadideni juhtuda ka, et aken läheb väljast jäässe.

Sisemine kondenseerumine tekkib sisemise klaasi servadesse - esmalt alumisele, siis külgmistele ja viimaks ülemisele servale. Taoline nähtus on tingitud sisemise klaasipinna jahtumisest allapoole toaõhu niiskussisalduse kastepunktist. Seega on siin kaks olulist tegurit, mida silmas pidada: toa õhu suhteline õhuniiskus ja sisemise klaasipinna temperatuur. Neile lisandub veel terve hulk küsimusi: milline on eluruumide niiskuskoormus - elanikud, tegevused, taimed jmt? kuidas on lahendatud eluruumide ventilatsioon? kui sügaval seinas paikneb aken? kuidas pääseb soe õhk klaasipinnani?

Enne otsustamist, et teie akendega on midagi juhtunud tuleks tähelepanu pöörata suhtelisele õhuniiskusele, mis peaks olema vahemikus Rh = 35...45%, ja ventilatsioonile, mis peab tagama siseõhu kvaliteedi. Sisemine kondenseerumine on nähtus, mis juhtub teatud keskkonnatingimuste kokkusattumusel sõltumata toote tüübist ja kasutatud materjalidest.

Toa täpse õhuniiskuse määramiseks ei ole kingitustepoest ostetud hügromeeter piisavalt hea. Ka Sinu enese tunnetus ei ole kuigi täpne mõõt toa õhuniiskuse määramiseks. Lausa vastupidi – inimkeha on tihti ekslik mõõdupuu õhuniiskuse määramisel ja selle tunnetust mõjutavad sageli teised mõjurid nagu tolm jms. Õhuniiskuse määramiseks tuleb kasutada professionaalseks kasutamiseks mõeldud hügromeetrit või kuiva ja niisket termomeetrit koos sinna juurde kuuluva diagrammiga.

Allikas: Viking Window AS

Akende õhupidavuse tagamine

Selleks, et tagada aknapaledel esinevate pragude kadumist on esiteks vajalik tagada aknapaigaldise õhupidavus väljaspoolt. Näitena mõned pildid ebatihedalt paigaldatud akendest.


Selleks sobib näiteks akna paigaldamisel betoonseina polüstüreenvahu lõikamine, krohvimine ning seepeale teipimine mõne kauakestva (temperatuur, niiskus, UV) teibiga. Järgnevalt on estitatud teipimise järjekord pildiseeriana

 Fentrim 20 on mõeldud akende teipimiseks seestpoolt ning Fentrim 2 teipimiseks väljaspoolt.


.

Järgnevalt teipimine väljaspoolt

1. paigalda teibi üks serv aknale ja suru näppudega kinni ning käi kõvema kaabitsaga üle.


2. teine serv suru krohvitud seina pinnale ja suru kõvema tööriistaga kinni ilma teipi vigastamata.
 

3. krohvi teibi pealmine kiht

Teibi paigaldamine akende sisepinnale seina liitumiskohta.

1. paigalda teibi üks serv aknale ja suru näppudega kinni ning käi kõvema kaabitsaga üle.



2. teine teibi serv suru krohvitud seina pinnale ja suru kõvema tööriistaga kinni ilma teipi vigastamata.




 3. Paigalda teibile krohv või siseviimistlusplaat.



 Vajalikke materjale teipimiseks saab tellida lehelt
http://teip24.ee

Kvaliteetseid aknaid soovides ja head teipimist!