February 29, 2012
Tulemas renoveerimise ja taastuvenergia seadmete paigaldamise toetus
MKM on ette valmistanud ministri määruse eelnõu, mis sätestab täpsed tingimused ja korra eramute renoveerimiseks ja taastuvenergeetika väikelahenduste kasutuselevõtuks. Määruse eelnõu kohaselt toetatakse väikeelamu energiatarbe vähendamiseks tehtavaid rekonstrueerimistöid ja nende teostamiseks vajalike ehitustoodete ja ehitusmaterjalide soetamist, eramute rekonstrueerimistööde projekteerimist ja omanikujärelevalve teostamist ning taastuvenergia seadmete paigaldamist.
Toetust makstakse taotlejale 25 või 40 protsendi ulatuses eramu rekonstrueerimise kogumaksumusest, kui projekti tulemusel on saavutatud vastavalt energiamärgiseklass D või C.
Lisaks on võimalik saada 60 protsendi ulatuses toetust soojusenergia tootmiseks mõeldud päikesekollektori paigaldamiseks ja kuni 70 protsenti tuulegeneraatori või päikesepaneeli jaoks, et toota väikeelamus elektrienergiat.
Renoveerimise omanikujärelevalve teenuse ja projekteerimise kogumaksumusest saab küsida toetust 50 protsendi ulatuses.
Rahastamisotsused peab Kredex tegema 2013. aasta lõpuks. Rahade väljamaksmise perioodi pikendatakse 2014. aasta lõpuni.
Meetme elluviimise tulemusena väheneb Eesti CO2 heitkogus ca 0,7 miljoni tonni.
Allikas: http://www.e24.ee/749560/saastekvootide-tulu-laheb-ka-eramajade-renoveerimiseks/
February 18, 2012
Kuiv sisekliima talvel
Miks on talvel siseruumides kuiv sisekliima?
Olgugi, et välisniiskus on talviti pea alati üle 50%, siis tubades kipub niiskus madalamaks, kui isegi 30% minema ning eriti madalaks muutub tubade niiskustase, kui on kasutusel ventilatsioonisüsteem.
Peamine põhjus seisneb sooja- ja külma õhu niiskuse sisalduse võimes.
Nimelt soe õhk suudab enda sees hoida enam niiskust võrreldes külma õhuga.
Temperatuuri –10 °C ja suhtelise õhuniiskuse 80% korral on õhus 1,7 g/m3 niiskust.
Soojendamisel temperatuurile 20 °C sisaldab õhk kuni 17,3 g/m3 niiskust. Seega väheneb õhu suhteline niiskus kuni 9,9%-ni.
Seda seletab ka väide, et kui panna akna, eriti just katuseakna, alla radiaator, siis kaovad ära niiskuseribad aknapaketi alumisest äärest. Soe õhk võtab niiskuse endasse ning niiskus kantakse ventilatsiooniga ruumist välja.
Vähe õhupidava konstruktsiooni korral tuleb piludest siseruumidesse pidevalt värsket õhku ning õhu soojenedes samuti vähendatakse soojendatud õhu niiskustaset. Kuna aga talvine keskmine temperatuuridevahe on väga suur, siis toimub siseruumides ulatuslik suhtelise niiskuse alanemine.
Olgugi, et välisniiskus on talviti pea alati üle 50%, siis tubades kipub niiskus madalamaks, kui isegi 30% minema ning eriti madalaks muutub tubade niiskustase, kui on kasutusel ventilatsioonisüsteem.
Peamine põhjus seisneb sooja- ja külma õhu niiskuse sisalduse võimes.
Nimelt soe õhk suudab enda sees hoida enam niiskust võrreldes külma õhuga.
Temperatuuri –10 °C ja suhtelise õhuniiskuse 80% korral on õhus 1,7 g/m3 niiskust.
Soojendamisel temperatuurile 20 °C sisaldab õhk kuni 17,3 g/m3 niiskust. Seega väheneb õhu suhteline niiskus kuni 9,9%-ni.
Seda seletab ka väide, et kui panna akna, eriti just katuseakna, alla radiaator, siis kaovad ära niiskuseribad aknapaketi alumisest äärest. Soe õhk võtab niiskuse endasse ning niiskus kantakse ventilatsiooniga ruumist välja.
Vähe õhupidava konstruktsiooni korral tuleb piludest siseruumidesse pidevalt värsket õhku ning õhu soojenedes samuti vähendatakse soojendatud õhu niiskustaset. Kuna aga talvine keskmine temperatuuridevahe on väga suur, siis toimub siseruumides ulatuslik suhtelise niiskuse alanemine.
Subscribe to:
Posts (Atom)