Tulemas renoveerimise ja taastuvenergia seadmete paigaldamise toetus

MKM on ette valmistanud ministri määruse eelnõu, mis sätestab täpsed tingimused ja korra eramute renoveerimiseks ja taastuvenergeetika väikelahenduste kasutuselevõtuks. Määruse eelnõu kohaselt toetatakse väikeelamu energiatarbe vähendamiseks tehtavaid rekonstrueerimistöid ja nende teostamiseks vajalike ehitustoodete ja ehitusmaterjalide soetamist, eramute rekonstrueerimistööde projekteerimist ja omanikujärelevalve teostamist ning taastuvenergia seadmete paigaldamist.

Toetust makstakse taotlejale 25 või 40 protsendi ulatuses eramu rekonstrueerimise kogumaksumusest, kui projekti tulemusel on saavutatud vastavalt energiamärgiseklass D või C.

Lisaks  on võimalik saada 60 protsendi ulatuses toetust soojusenergia tootmiseks mõeldud päikesekollektori paigaldamiseks ja kuni 70 protsenti tuulegeneraatori või päikesepaneeli jaoks, et toota väikeelamus elektrienergiat.
Renoveerimise omanikujärelevalve teenuse ja projekteerimise kogumaksumusest saab küsida toetust 50 protsendi ulatuses.
Rahastamisotsused peab Kredex tegema 2013. aasta lõpuks. Rahade väljamaksmise perioodi pikendatakse 2014. aasta lõpuni.

Meetme elluviimise tulemusena väheneb Eesti CO2 heitkogus ca 0,7 miljoni tonni.

Allikas: http://www.e24.ee/749560/saastekvootide-tulu-laheb-ka-eramajade-renoveerimiseks/

Kuiv sisekliima talvel

Miks on talvel siseruumides kuiv sisekliima?
Olgugi, et välisniiskus on talviti pea alati üle 50%, siis tubades kipub niiskus madalamaks, kui isegi 30% minema ning eriti madalaks muutub tubade niiskustase, kui on kasutusel ventilatsioonisüsteem.
Peamine põhjus seisneb sooja- ja külma õhu niiskuse sisalduse võimes.
Nimelt soe õhk suudab enda sees hoida enam niiskust võrreldes külma õhuga.

Temperatuuri –10 °C ja suhtelise õhuniiskuse 80% korral on õhus 1,7 g/m3 niiskust.
Soojendamisel temperatuurile 20 °C sisaldab õhk kuni 17,3 g/m3 niiskust. Seega väheneb õhu suhteline niiskus kuni 9,9%-ni.
Seda seletab ka väide, et kui panna akna, eriti just katuseakna, alla radiaator, siis kaovad ära niiskuseribad aknapaketi alumisest äärest. Soe õhk võtab niiskuse endasse ning niiskus kantakse ventilatsiooniga ruumist välja.
Vähe õhupidava konstruktsiooni korral tuleb piludest siseruumidesse pidevalt värsket õhku ning õhu soojenedes samuti vähendatakse soojendatud õhu niiskustaset. Kuna aga talvine keskmine temperatuuridevahe on väga suur, siis toimub siseruumides ulatuslik suhtelise niiskuse alanemine.

Allikas: http://www.tervemaja.ee/client/common-docs/pro_clima/DB_uus.pdf

Hallituse olemusest hoonetes

Hea lühiartikkel, mis pöörab põhitähelepanu hallituse olemuselening kõrvaldamisele hoonetes.


Mis on hallitus?
Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval 
alusmaterjalil (substraadil). Hallitusseened on osa seeneriigist ja neid esineb meie planeedil 
määramatus koguses. Seeni võib leida igas ökoloogilises nišis ja nad on vajalikud orgaanilise 
materjali ümbertöötamiseks ainete ringkäigus looduses. Seeneriiki kuuluvad nii pärmid, 
hallitusseened, söögiseened, puul kasvavad torikud kui ka “ämmatoss”. Seente elutegevuseks 
on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur.


Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 1–20 
mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need 
ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud 
seenemass või seene eritatavad keemilised ained.
Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, 
vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal 
endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.
Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Eosed satuvad majja lahtise ukse või 
akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. Samuti kleebivad 
mikromeetrilised imekerged eosed ennast välisriiete, jalatsite, kottide, kinnaste ja 
koduloomade karvade külge ning rändavad nii edasi.
Mitte iga eos ei hakka kasvama. Ainult soodsale pinnale sattunult – vee läbijooksukohad 
katusel, torude lekkekohad keldris, pidevalt märguv sein vanni või kraanikausi taga, 
ülekastetud lillemuld, ehitusjärgus vihma saanud puitkonstruktsioon – hakkavad eosed 
kasvama. Arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tingitud püsivalt kõrge õhuniiskus. 
Paljud ehitusmaterjalid on hallitusseente arenguks väga sobivad, sest sisaldavad ise vajalikke 
toiteaineid. Näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp, 
kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks. Teistel materjalidel nagu 
kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, 
polster jm, võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama hakata tänu nende materjalide 
pinnal leiduvale, sinna õhust sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse 
objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda.


Hallitusseente tekitatav kahju tervisele sõltub paljudest asjaoludest:
– toksiine tootva seene liigist;
– seeneeoste hulgast ja seene massist;
– kokkupuuteajast seeneosadega;
– konkreetse inimese vastuvõtlikkusest.2
Järgnevalt on toodud mõned soovitused, mida tasuks tähele panna:
- kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga 
ülemäära palju, siis tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse;
- hallitusest tingitud nähud võivad esineda vaid süütu nohu või kompleksse tervisehäire näol;
- hallituse likvideerimisega pole tark oodata kuni positiivse laboritesti tulemuseni – tegutseda 
tuleb kohe; eriti kehtib see seente puhul, mis on mürgised küll oma normaalses keskkonnas, 
kuid kaotavad selle võime laboriklaasis ning nõuavad pikema aja jooksul mitmeid 
kordusanalüüse;
- ulatuslikult hallistuskahjustatud elukohast on soovitatav kas või ajutiselt seene 
likvideerimise ajaks ära kolida, mitte kannatada haigusnähtude ägenemise all, mis on tingitud 
seeneosade lendumisest puhastamise käigus;
- hallitusseente kasvu pole võimalik takistada, sest ootamatuid niiskusepuhanguid tuleb kodus 
ikka ette (näiteks sügisesel moosi- keetmisel ja mahlaaurutamisel);
- haigus- või ärritusnähtude korduval esinemisel tuleb ühe võimalusena arvestada 
hallitusseente toksilist mõju (kui muud faktorid, näiteks uue mööbli soetamine, värske 
remont, koduloomad ja -linnud, sulepadjad, tolmu korjavad toataimed ja muud on läbi 
kontrollitud);
- suurte taimede istutusnõusid ei tohi üle kasta;
- tuleb jälgida, kas tervisehäirete ägenemine on seotud õhuniiskuse ja temperatuuriga; 
hallitusseen vajab kasvuks õhuniiskust üle 70% ;
- keldri kiviseintel esinev valge udune kasukas ei pruugi olla hallitus, vaid müüris liikuva vee 
väljaauramise tagajärjel sinna sadenenud soolade kogumid või külmal ajal tekkinud härmatis;
- ühtki hallitusseene tüüpi pole vaja eraldi hävitada – nende kõrvalda- miseks sobivad ühed ja 
samad vahendid.
  
Hallituskahjustuse likvideerimise ABC
- Tegutsema tuleb asuda kohe pärast hallituskahjustuse avastamist. Pindmist kahjustust on 
kerge kõrvaldada. Riidekiu sisse pugenud hallitust on vahel võimatu eemalda;
- Esmalt tuleb leida niiskusallikas ja see kõrvaldada;
- Võimaluse korral tuleb hallitanud materjalid puhastest kohe eraldada. Kõige paremini aitab 
hallitusel levida kuivanud hallituskorra energiline mahahõõrumine puhaste esemete ja 
materjalide läheduses;3
- Kõige lihtsam, kättesaadavam ja efektiivsem vahend on naatrium- hüpoklorit – 
pesuvalgendaja lah- jendatud lahus. See kantakse käsna või vana hambaharja abil pinnale, 
lastakse seista umbes 15 minutit, loputatakse hoolikalt ja kuivatatakse kiiresti;
- Puhastamiseks võib kasutada selleks ettenähtud spetsiaalseid desinfitsee- rimisvahendeid, 
mis sisaldavad samuti naatriumhüpokloritit või teisi aineid, näiteks bensalkooniumklo- riidi ja 
booriühendeid. Enne tarvi- tamist tuleb vahendi kasutusjuhend läbi lugeda. Kõik kodukeemia 
vahendid peavad olema originaalpu- delites, korralikult suletud ja lastele kättesaamatus kohas.
- Pindmise kerge hallituse eemaldamiseks võib kasutada ka söögisoodat;
- Enne valgendajaga tööle asumist tuleb kindel olla, et valgendaja või seda sisaldavad teised 
puhastus vahendid ei rikuks töödeldavaid pindu. Näiteks nailonriie lahustub kokkupuutes 
naatriumhüpokloritiga kohe. Valgendaja rikub mitmeidki materjale: mõningaid plastikuid, 
alumiiniumi, glasuuritud pindu ja kivi. Parem oleks kontrollida vahen- di mõju enne väikesel 
proovipinnal;
- Mitte kunagi ei tohi segada pesu- valgendajat ammoniaagiga. Tulemuseks on tervist 
kahjustav gaas. Üldse pole soovitatav erinevaid puhastus- vahendeid omavahel kokku segada.
- Puhastamise juures on väga oluline, et mikroorganismide hävitamise ajal oleksid 
puhastatavad pinnad märjad. Siis ei toimu seeneosakeste õhku lendumist ega laialikandumist.
- Soovitatav on töö juures kanda tolmumaski ja kummikindaid ning avada tuulutamiseks 
aknad;
- Hallitanud pindu ei ole soovitatav pesta kangete fosfaate sisaldavate pesuvahenditega, kuna 
fosfor on hallitusseentele meeldivaks toidu- aineks ja kutsub esile veelgi intensiivsema kasvu;
- Kui pinnatöötlus ei anna tulemusi, siis võib proovida hoida eset 12 tundi või kauem 
töötlemislahuse sees. Peab kindel olema, et pärast seda jääb esemest või materjalist midagi ka 
alles.
- Loputada tuleb väga põhjalikult, sest sissejäänud valgendaja hakkab materjale aja jooksul 
aeglaselt lagundama.
- Kui hallitust ei õnnestu pärast ühte korralikku töötlust ja loputamist eemaldada, on mõistlik 
edasistest jõupingutustest loobuda – see ei õnnestu enam kunagi.
- Allergiat põdeval inimesel tuleb paluda puhastustöid tegema kedagi teist. Vastasel korral 
võib lendunud seeneosadest tekkida äge haigus- hoog. Teistel pereliikmetel on soovitatav 
puhastamise ajaks kodust lahkuda.
- Kui hallitus on raskesti ligipääse- tavatel pindadel või kui mingi ala on juba liiga tugevasti 
hallitanud, siis tuleb see eemaldada ja uuega asendada;
- Kui korteris on väga rõske, siis tuleb puhastada ka vaibad ning kindlasti trepikoda. Kui 
niiskuseallikat ei kõrvaldata, tuleb suurpuhastust üha sagedamini korrata;4
- Kui korteri sisustus on üleujutuse või veeavarii tagajärjel märgunud, peab püüdma vett 
imavaid materjale kohe kuivatada. Hallitusnähud ilmnevad märgadel pindadel umbes ööpäeva 
pärast, seega on üsna vähe aega ja peab kiiresti tegutsema.
- Vaipade alumisi pindu võib päikese käes kuivatades kergelt töödelda vesinikülihapendi 
nõrga lahusega
(1 osa 3% vesinikülihapendit ja 5 osa vett);
- Vannitoa kardinat võib samuti val- gendajalahusega puhastada. Liiga suure mustumise 
korral tuleb kardin asendada uuega.
- Materjalide kahjustamise ohu korral võib kasutada teisi kodupuhastus - vahendeid, mis on 
vähem agressiivsed;
- Mööbli katteriiet ja vaipu võib lasta ka keemiliselt puhastada. Tähtis on, et pärast hallituse 
eemaldamist kuivatataks materjal nii kiiresti kui võimalik;
- Tuulutada ei tohi enne, kui halli- tanud pinnad on märjaks tehtud. Materjalide kuivamise 
ajaks tuleb tagada hea ventilatsioon.
- Pinnaviimistlusmaterjalidest on hallitusele kõige vastuvõtlikumad lateksvärvid, eriti kui on 
kasutatud linaõli baasil valmistatud krunti. Kõige vastupidavamad hallitusele on välistööde 
emailvärvid;
- Valmistatakse ka spetsiaalseid hallitusvastase lisandiga värve, kuid terviseriski tõttu ei 
soovitata neid sisetingimustes kasutada;
- Värske kuiva õhuga tuulutamine ee- maldab ebameeldivat lõhna kõige paremini. Võib 
kasutada ka õhuvärskendajaid.


Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus!!!
Allikas: Terviseamet. Originaalartikli autor Urve Kallavus, TTÜ

Penoplastplokkide paigaldamise probleemid

Käisin ühe üsna huvitava hoone juures, kus on kahe penoplastbloki valatud betooni. Blokid oli sideainega laotud ning kohati üsna kehva kvaliteediga.

Penoplastblokkidest sein küttetorude taga.

Penoplastblokkide paigaldamisel pole ülekatet ning kuna soojustus on bloki mõlemas küljes ning plokke ei laota ülekattega, siis on plokkide paigaldamise kvaliteet ülioluline.

Järgnevatel termopiltidelt mõned näited paigalduskvaliteedist.

Akna kohal on soojatriibud, kus väikese ~1m2 pinna peal on temperatuuride vahe 3.2 kraadi.

Sama probleem on ka järgmisel fotol, kus temperatuuride vahe on veelgi suurem.

Kokkuvõtteks soovitan selliste plokkide kasutamisel lisada täiendav soojustuskate, mis vähendab plokkide paigaldamisest tekkinud riske.

Seminar, Korterelamu soojatagastusega ventilatsiooni rajamise võimalused

TREA korraldatud seminaril oli teemaks korterelamute ventileerimine soojatagastusega ventilatsiooni abil.


Heatcatcher
http://www.elysium.ee


Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem tsentraalse ventilatsiooni korral. 
Ehitatakse hoone vent.korstende otsa sundväljatõmme, kus iga lõõri on võimalik reguleerida siibritega nt. vastavalt normidele (nt. 20 l/s). See aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme: korruselisus (lõõri pikkus), tuul (tugevus, suund), temperatuuride vahe (sise-välis), üle- ja alaventileeritus, soojakadu.
Selleks paigaldatakse hoone vent.korstende otsa “Heatcatcher`id”, mis koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (nt tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale (võib paigaldada nt soojasõlme). Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga.


Eelised

• korteritesse ei paigaldada midagi
• soojaveesüsteem saab lisasoojuse
• katus lõhutakse ainult ühes kohas ja rennid jooksevad katusel nii, et vihmavesi jookseb alt läbi. Toru saab alla viia kas trepikojast või nt. vanast prügišahtist.
• ventilatsioonihulka saab muuta

Ventilatsioonisoojusest soojendatud vett tehakse veel soojemaks, et saaks soojust jahedale veele lihtsalt üle anda.

Süsteem paigaldatakse peale tagastuvale veele ja soojendatakse võimalusel ning peale seda veel linnavõrgu soojavaheti annab sooja juurde.

Eksperimentide tulemused - http://www.elysium.ee/ee/tulemused

Seitsme kuu kokkuvõte:
	Hind km-ga	Kogus	Kokku
Soojus, mis kaugküttest võtmata jäi	1 150	220	252 851
Laenumakse kuus (laen 15a peale)	13 073	7	91 511
Täiendav elektrikulu kuus	5 053	7	35 371
TULEMUS: korrastatud ventilatsioon ja preemia			125 969

Olemasoleva näite korral on sääst 125 tuh. EEK ja teise maja korral oli see 88tuh EEKi. (sääst on keskmistatud 12 kuu peale. Suvel on sääst väiksem ja talvel suurem)


Süsteemi maksumus sellel näitel on 1.7 miljonit ning tasuvusaeg on 10a.
Võimalus on ka nii teha, et paigaldada ainult ventilaatorid ning hiljem kogu soojatagastusega süsteem.
Süsteem sobib suurematele hoonetele. Alates näiteks 4-5 korruselisest hoonest.
On olemas ka kaasnevad kulud nagu värskeõhuklappide paigaldamine.
Minnes Kredexisse on vaja suurendada õhuvooluhulkasi ning õhuvooluhulkade tõstmisega tuleb teha ka lisasinvesteeringuid.
TTÜ teeb süsteemidele monitooringut ja vaatab kuidas on õhuvooluhulgad reguleeritud ja kas on vaja midagi muuta.


Elektroskandia - Urmas Pilpak


Tegi ülevaate vanadest ja uuematest soojusvahetitest
Ülevaade uuest soojusvahetist - www.recair.com
Jäätumisvastane protsess

1. segatakse vent. ruumi õhku sissemineva õhuga
2. vähendatakse sissepuhke õhu ventilaatori kiirust

Ventilatsiooniseade korterisse - HR 200

DC-EC mootorid, Mootorite võimsus 78W, müratase ei tea?

Max õhuvooluhulk 210 m3/h

Temp. kasutegur 93%

2-kiirust

Lihtne teenindada, G3 filtrid

Kaugjuhtimispuldi võimalus

Soojusvaheti on plastik.

Lihtne pesta ja hooldada.

Hind orienteeruvalt 16 000.- + KM.

Torustik 7000 - 8000 EEK ja paigaldus samapalju.

Järelkütte kalorifeer on umbes 3000EEK.

Paigaldusinvesteering on kuskil 30 000.- kandis.

InVENTer - Soojust taaskasutav ventilatsioonisüsteem
Toomas Kolk
www.intelivent.ee


õhuvool 30m3/h
ava diameter 220mm
soojustagastus 70-91%
Elektrikulu 2-3W nelja seadmega elamu 
Müratase, mahub magamistoa normidesse 19/30/41dB
Soojusvahetile 10.a. garantiid.
DiBt ja TÜV sertifikaat.


On võimalus ka suurema õhuvooluga seadmeid. - 40m3/h


25-35% säästu võrreldes loomuliku ventilatsiooniga.
elektritarve 1kWh/m2aastas
Lihttasuvusaeg 8.7 aastat


Paigaldus
Puuritakse auk
Kaabel veetakse seina pealt soojustuse alt
pannakse toru, montaaživaht, jne.


Korteri kaheseadme komplekti hind 13 000 EEK
Paigaldus on eraldi maksumusega.
Maksumus 24 korteriga hoone kohta 380 000.- koos KMga.
Vent. aukude tegemine on fassaadide tegemise hinna sees.


Kärge saab pesta nõudepesumasinas
Kondents tekib ja juhitakse veenina abil eemale.
Uued filtrid on 50EEK/tk.
Paigaldamine akna ülemise palega samale joonele.
Õhu liikumise kiirus avas on 20m3/h
Kondets tekib seadme välispinnale, mitte sisepinnale.
36m3/h ja sisekliima nõuded tulevad 25dB


Kui WCs, köögis on ventilaator, siis sissepuhuv ventilaator peab vähem tööd tegema ja väljatõmbav ventilaator peab rohkem tööd tegema.


Aitäh seminari korraldajatele!

Energiamärgisest ülevaadet andev artikkel Äripäevas

Energiamärgis - kiirpilk kuludele
08.12.2010, 10:29 Loe kommentaare (1)

Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.

Energiaklass OÜ audiitor Priit Pikk rääkis, et energiamärgise väljaandmise teenust väga sageli ei küsita. „Tundub, et see ei ole prioriteet ka kinnisvara müümisel. Energiahind peaks veel üles minema ja raha paneb inimese mõtlema. Praegu on pigem nii, et ostja väga järjekindlalt märgist ei nõua  ja omanik pole siis ka huvitatud,“ rääkis Pikk.

Kui märgise tegemist pakutakse vähema kui 1500 krooni eest, on tema sõnul arvata, et keegi maja koha peale üle vaatama ei sõida ning paberid tehakse korda interneti teel. „Märgise väljastaja peaks ikkagi kohal käima, sest ilma ei saa reaalselt ettekujutust majast. Arvete järgi vaadates võivad ju kulud väikesed olla, ent kohalkäies saab selgeks, et hoone sisekliima on täiesti paigast ära,“ märkis Pikk.

Energiamärgise puhul on seega usaldusväärsuse näitajaks koostaja märkuste ja kommentaaride osa, millest on kohe näha, kas on kohal käidud või mitte. “Majaomanik ei pruugi ju ka olla huvitatud detailsest ülevaatest, sest midagi kehva võib välja tulla,“ ütles Pikk.

Energiamaja konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis samuti, et kui maja ei ole korda tehtud, pole ühistu märgisest huvitatud. „Annab ju halva indikatsiooni, kui näiteks inimene läheb panka laenu võtma, et korterit osta ja seal öeldakse, et kuna tegemist on E-klassi hoonega (kulu 250-270 kWh/m2 a), siis teie küttekulud on nii suured, et te pole laenuvõimeline,“ tõi Airik näite.

Viide artiklile

Passiivmaja projekteerimise workshop PHPP tarkvaraga - DONE!

Osalesin 27-29. oktoobrikuus Passivehouse OÜ poolt korraldatud workshop'il, kus tehti puust ja punaseks PHPP tarkvaraga töötamise reeglid, juhised, jne. Hästi korraldatud ja üsna põhjalik kursus tarkvara olemusest ja võimalustest.


Passiivmaja tarkvara The Passive House Planning Package (PHPP) on Saksamaal Passivhaus Institut´i poolt välja töötatud arhitektidele ja projekteerijatele suunatud MS-Exceli baasil töötav tööriist energiatõhusate ning passiivmaja standarditele vastavate hoonete planeerimiseks.

Tõnu Mauring ütles selle tarkvara kohta hästi, et tegemist ei ole lihtsalt tarkvaraga, vaid kokkulepitud meetodi, standardiga passiivmaja projekteerimiseks.


Kui hetkel on Eesti olemas seadusandlus, mis sätestab energiatõhususe miinimumnõuded rajatavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, siis pean olemasolevaid nõudeid vanadeks ning mitte kiirelt arenevateks ning osaliselt ka puudulikeks nõueteks. Näiteks on olemasolevates standardites õhuvahetuskordsused endiselt üsna suured ning seetõttu võib-olla ka ei planeerita hooneid korraliku ventilatsiooniga, sest sellise ventilatsiooni väljaehitamine võtab palju ressursse ja raha.PHPP on aga passiivhoone planeerimise standard, kus on samuti ette nähtud kindlad minimaalsed õhuvahetuskordused, kuid kuna järjepidevate mõõtmiste tulemusel on selgunud, et vähematest õhuvahetuskordustest piisab ja liigse kuivuse tekitamine hoonetes pole ventileerimise tõttu mõtekas, siis ei nõua standard niivõrd suurte, kui 0.6 1/h õhuvahetuskordsuse saavutamist.

Teine väga huvitav faktor, mis võetakse PHPP programmis kasutusel on see, et hoone piirete pindalasi arvutatakse välispindade alusel. Selline arvutusmeetod annab võimaluse teatud külmasildadega mittearvestamiseks, sest nende mõju on tühine või energiakadude mõttes isegi negatiivne. Loomulikult on võimalus PHPPs külmasillad sisse kanda ning nende täpsemaks arvestamiseks antakse ette korralikud arvutusjuhendid ning on ka lisamaterjalid, kus on erinevate sõlmede külmasildade väärtused reas. Asjalik!

Lisaks võimaldab PHPP täpselt arvesse võtta päikesevalguse, inimeste, seadmete vabasoojuse, mis tavaliste arvutuste juures kiputakse vähemtähtsaks pidama.

Workshop'il tehti juttu ka plaanitavatest passiivmajadest ning leiti, et Jõelähtmel ehitatavad hooned pole kaugeltki veel passiivhooned, sest nende kasutatud piirdeosade, elementide ja ka õhuvahetus pole piisavalt heal tasemel. Huvitav oleks teada, kas KENA enne kontrollis, kui oma käpa alla pani, passiivmaja standarditele vastavust ning kas hoonete ehitust jälgib passiivhoone ehitusega kursis olev spetsialist.

Soovitan arhitektidel, energiatõhusa ehituse alal tegutsevatel inimestel osaleda koolitusel just selle tõttu, et aru saada ühest korralikult kokkulepitud standardist, mis töötab! Väga paljud hoonete planeerijad juba kasutavad ning hindavad arvutatud tulemusi.

Priit

Infopäev Setumaal 28.09.2010

Eesti ääremail ehk setumaal on tulemas infopäev erinevatel hoonetega seotud energiateemadel. Antakse ülevaade, et mis on energiaaudit, energiamärgis ning millised on tegevused toetuste saamiseks energiaauditi läbiviimisel Kredex organisatsiooni kaudu.


Veel räägitakse üldisemalt üldisemalt hoonete energiatarbimise alandamisest, renoveerimiste tasuvusaegadest ning Euroopas ette määratud nõuetest seoses elamute energiasäästuga.


oodatud on kõik huvilised, kui eriti hea on kohalolek kõigil hoonete haldamisega seotud inimestel, samuti eramuomanikel ja teistel huvilistel.


Viide algallikale siit


Kuulutuse saab samuti alla laadida!

KredExi käendustasu suuruse arvutamise kalkulaator

Kredex on loonud on veebilehele käendustasu kalkulaatori, mis aitab korteriühistutel leida võimalikke käendustasude suurusi investeeringute rahastamisel.


Viide: http://www.kredex.ee/index.php?id=2235&c=1


Näide arvutusest
Soovite osta maja, mille turuväärtus hindamisakti alusel on 1 miljon krooni ning kasutada selleks eluasemelaenu käendust maksimaalses ulatuses ehk 24%. Samas on Teil eluasemelaen, mille tagasimaksmata summa on 200 000 krooni, selle soovite uue laenu arvelt tagasi maksta.

Arvutused on sellised:

	Eluasemelaen käendusega	Tavaline eluasemelaen
Tagatise väärtus	1 000 000	1 000 000
Omafinantseering	100 000 (10%)	340 000 (34%)
Tagatise summa	240 000 (24%)	0
Saadav laen	900 000	660 000
Olemasoleva laenu tagasimakse	200 000	200 000
Tagatistasu	7 200 (3%)	0

Raamat hoonete energiatarbest ja sisekliimast

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestvõttel ja KredExi toetusel ilmus esmakordselt eestikeelne raamat  „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, mille autoriteks on nimekas Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli dotsent Hendrik Voll.
Tartus toimunud raamatu esitlusel andsid Enno ja Hendrik ülevaate peatükkide sisust ning vastasid tekkinud küsimustele.
Teos on muuhulgas väga kasulik lugemismaterjal elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostajatele. Peale hoonete kütte, jahutus ja muude tehnosüsteemide on põhjalik ülevaade hoone valgustatusest, valgustamisest, loomuliku valguse juhtimisest hoonesse. Energiaaudit tarbeks on veel väga kasulik erinevad majanduslikud kalkulatsioonid, mis viimases peatükis on lahti kirjutatud.


Raamatut saab soetada parimatest raamatupoodidest üle Eesti ja muidugi ka raamatukogudest.