Lisan postitusse huvilistele oma märkmed seminaris toimunud nelja ettekande kohta.
Hoone renoveerimisega seotud ülesanded hoones säilitamiseks
Targo Kalamees
Hoone on tervik
Energiatõhusus on seotud peamiseks hoone ehitusfüüsilisest toimivusest ja tehnosüsteemidest
Renoveerimisel
· Mitme muutujaga ülesanne
· Ohutu ja tervislik elukeskkond
· Hoone väärtuste säilimine
Jääpurikad on energiatõhususe ja ka turvalisuse probleem.
Renoveerimise vajadus
· Avariiolukorra likvideerimine – vundamendid lagunenud, seinad madalal, ...
· Olemasoleva olukorra parandamine
· Uued hüved ja mugavused – laiendamine. Kas on kooskõlas hoone iseloomuga?
Tagada tuleb
· Ohutus
· Tervislikkus
· Ajalugu
Pikendada hoone kasutusida, tõhustada energiakasutust
Parandada elukvaliteeti ja pakkuda täiendavaid mugavusi
Vundament
Teid renoveeritakse ilma hooneid arvestamata. Ei piisa ka sellest, kui valatakse sokli ette vetttõrjuv kiht. Niiskus ei pääse välja hingama, kui satub valatud sokli taha.
Renoveerima peab nii, et on olemas kalle ning sokkel piisavalt kõrge.
Võimalus on teha hoone ette kraav, siis peab tähele panema, et vesi ka korralikult ära voolaks.
Hoone on istutatud pinnasesse ja soklit pole, siis mädaneb tarind väga kiirest nii vihma kui ka lume tõttu.
Keldrid
Probleemid on põrandaaluse pinaga, mis on tihtipeale alati niisked. Puitpinnal elavad seened ja mikroorganismid hästi, sest toituvad puidust ja seega lagundavad puitu.
Ei tohiks viimistleda uut materjalidega, mis pole mõeldud nii niisketes ruumides kasutamiseks.
Vee kapillaarjõudude toimel liigub vesi keldrist üles ning kuivemates ruumides soolad kristalliseeruvad. Tekivad oranžid soolatupsud.
Lahendused
Sokli kõrgus 30-60cm.
Sokli ja tarindi vahel hüdroisolatsioon.
Parem on, kui välisvooder ulatub üle sokli, siis ei saa vooder nii lihtsalt kahjustatud.
Kalle peaks olema 1/20 ehk 15cm/3m
Niiske keldri peamiseks põhjuseks on ikkagi vihmavesi, mis jookseb pinnasest keldrisse.
Pinnase suhteline niiskus ~100%
Drenaaži korral peaks olema kalle 5-10cm/1m
Drenaaži sademevett juhtida ei tohi.
Katused
Kile sättimisel leiab vesi ikkagi tee vahelaele ning sealt on vee väljaauramine väga keeruline
Antennid ja kaablid ei tohi joosta mööda seina, sest tekib niiskumine tarindil.
Hooldus
Lilled ja muld on vihmaveerennides, mis takistab vee liikumist.
Seinad
Seinad ei tohiii olla kaldu, sest tekib kohe niiskus kaldega kohtadesse.
Puitseina soojusjuhtivus U~ 0.7 W/(m2K) (0.5-1 W/m2K)
Rõhtpalk, püstpalk, puitsõrestik
Kiviseina soojusjuhtivus U~ 1.4W/(m2K) 1-2 W/(m2K)
Puitseintel tavaline seinaosa on reeglina üsna hea, kuid liitekohad on on kriitilised
Saepuru .07....08 W/mK
Puit .11-.14 W/mK
Kergbetoon .15-.23 W/mK
Puitkarkassein / min vill 15paksust 0.3W/m2K
Puitkarkassein / saepuru 15paksust 0.5W/m2K
Palksein 15paksust 0.75... 0.8 W/m2K + 5cm sooj + tuuletõke 0..33 W/m2K
Soojustamisel tuleb tõsta aknad väljapoole. Pole kena ning lisaks on külmasillad
Seest
Tuleb täpsemalt teostada tarindi niiskustehniline analüüs
Puitseina seestpidisel soojustamisel ei tohi puidu niiskus tõusta üle 30%. Soojustuse paigaldamisel tuleb paigaldada soojustus koos aurutõkkega ning sundventilatsioon
Kiviseintel on seestpoolt soojustamine täiesti lubamatu!
Energiatõhusus
Võimalus on tegeleda hoonepiirdeid ja tehnosüsteeme.
Energiaaudit
Selvitab välja...
· Millised on võimalikud energiasäästumeetmed
· Kuidas saab energiat tõhusamalt kasutada?
Kokkuvõtteks
Esmajärjekorras tuleb korrastada katus, sokkel, alumine palgirida, põrandaalune ruum ning siis alles mõelda kuidas kuidas viimistleda.
Sisekliima
Teet Tark
On parameetrid mida me tunneme ning need, mida ei tunne – niiskus, temperatuur hallistus, jne.
Keha soojusvahetus väliskeskkonnaga
· Konvektsioon
· Väljahingamine
· Higistamine ehk aurustumine
Aurustumine suureneb pidevalt, kui ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb. Selle võrra aga konvektiivne ja kiirgus vähenevad.
Inimene peab olema soojuslikus tasakaalus ümbritseva keskkonnaga.
Optimaalne temperatuur
Tavaliselt räägitakse optimaalsest temperatuurist, mis on temperatuur, millega on enamus ruumis olevaid inimesi rahul.
Näide optimaalse temperatuuri kohta
Lambda ~ 2w/m2K
Soojusjuhtivus u~ 1.5 w/m2K
Tsise 22kraadi
Tvälis -20kraadi(pikalt)
Seinte temp 14kraadi.
Inimeste mugavuse tagamiseks tuleb sisetemperatuur hoida kõrgemal. Vastasel juhul hakkab inimesel jahe, kui näiteks istub välisseinale lähemal.
Niiskus
Mälestised ja insenertehnilised lahendused
Jaan Vali
Lapi kuidas tahad, kuid lõpuks tuleb ikkagi korralik remont teha.
Eritingimused
· Väärtuste analüüs
· ...
Enne tehnosüsteemide paigaldamist on vaja korralikult uurida.
Enne korralikult planeerida kõik kommuniktsioonid ja muu ning teostada
Vahepeal on ka kütteseadmed huvitavad ning vajavad uurimist ja säilitamist
Väärtuslikku lage ei tohi kahjustada kommunikatsioonidega
Vanade hoonete ventilatsiooni ja kommunikatsiooni ehitamisel on võimalik kasutada ka lõõre.
Loomapidamishooned vajavad samuti ventileerimist, sest loomad eraldavad suurt niiskust
Vahepeal ei viitsita juhtida ventilatsioonikanaleid katusest läbi
Pööning on tavaliselt mõeldud jahedana. Seega peaks ka pööning olema jahe. Vajadusel aknad lahti teha, et kevadel lumi katusel sulama ei hakkaks. Vanasti oli ka pööningutel korstnad.
Konstruktiivsed puudused
Vundamentide ebaühtlane vajumine
Vanasti veeti vesi sisse mõisatesse, kuid kanalisatsiooni ei juhitud korralikult. Reovesi pandi lampkasti(mis see on?) Nüüd aga hakkab ka katuse vesi voolama lampkasti ning tekitab veelgi hoone vajumist.
Põrandad
Oluline on majavammi eemalehoidmiseks põrandade õhutamine. Samuti tungib vamm ülespoole ning ülepoole tungivad soolad tekitavad kobrutamist seintel.
Pandused (kalle sokli juures)
Esimene meeter võiks olla vähemalt 10cm langust. Külmumisel kerkib pinnas ning peale sulamist kalle enam samamoodi tagasi ei vaju ning kalle aja jooksul muutub ehk väheneb.
Katuse tõstmine
Vana vintskapp jääb katuse alla ning üldmulje muutub. Ühesõnaga ohtlik ning keeruline kuna üldmulje muutub.
Sokkel ja hüdroisolatsioon
Alati ei pea tegema hüdroisolatsiooni, vahest saab probleeme lahendada ka planeerimisega.
Hüdroisolatsioon torudel
Alati vajalik, et torudest tekkiv niiskus ei kahjustaks ülejäänud konstruktsioone.
Maakivisein
Kui kasutame majandushoonet elamishoonena, siis kipub kivisein niiskuma.
Variant on, et sissepoole ehitada eraldi konstruktsioonidele soojustuse jaoks konstruktsioon ning jätta õhuvahe kiviseina ja soojustuse vahele[PP1] .
Vahekarniisid
Kaetakse plekiga ning vajavad vahest ka renoveerimist.
Katuseluuk/aken
Soojustatud aknad on väiksemad ning mõjuvad üldmuljele halvasti.
Aknad
Neid saab remontida, kui huvi on. On võimalik kasutada ka pakettakent kolmanda klaasina
Küttesüsteemid
Peamiselt toimus kütmine suurte ahjudega. Tekitab korraliku õhuvahetuse. Vanasti oli pliidi kohal luugid
Tänapäeval paigaldatakse küttesüsteemid hoonetesse kehvalt, osaliselt ka osapoolte vähese suhtlemise tõttu.
Variant on teha ka küttesüsteem keldrisse ja põrandate alla.
Hoone hingamine
Elektri vedamine
Juhe võib olla ka seinapleane, kui seda väga vaja pole.
Soojustamine
Vahest on seina tarind mitmekesine. Nii kivi kui ka puitpinnad.
Vahest soovitakse väljast vahtplastiga katta ja siis teha sama konstruktsioon.
Ventilatsioon
Köökides ja san. Sõlmedes peaks olema väga korralik ventilatsioon.
Vanu korstnaid on võimalik ära kasutada õhu välja juhtimiseks ventilatsioonitorude abil.
Kui ventilatsioon on kenasti läbi mõeldud, kujundatud, siis võib ventilatsioon ka hoonele juurde anda.
Kenade ruumide ventilatsioon[PP2]
Korralikke lahendusi pole. Variant on teha restidega, mis on seinaga ühte tooni.
Proovitud panna ventilatsiooniavad ahjude taha, jne.
Hoone kasutamise otstarve
Oluline on enne hoone kasutusele võtmist mõelda, et kas neid hooneid saab sel otstarbel ka kasutada. Valel otstarbel kasutamine võib ka hoonet kahjustada.
Aeg
Vahepeal on mõtekas projekteerimist mitu korda teha.
Küsimus
Kuidas siis vedada küttesüsteemide torusi?
Sisekliima ja restaureerimine
Ants Viilup
Palju ventilatsioonisüsteeme installeerinud, üle 300.
Ants rõhutas seda, et alati tuleb vaadata, et mis põhjusel renoveeritakse ning kas kõike soovitud on vajalik saavutada.
Palju infot, kuid tihtipeale oli jutt hüplik ja kohati ka segane.
Mälestiste korral on oluline, et hoonet püütakse kasutada muuta inimesele sobivaks. Hoone otstarvet muudetakse, „painutatakse” ning tekivad probleemid.
Kandilise toruga kaasneb nii suur müra kui ka suured aerodünaamilised takistused.
Tualettruumidesse tuleb panna restid, et õhk saaks liikuma. Seda tuleb ka auditis silmas pidada, kui planeerida värskeõhuklappe tubade nurkades.
Kui keldris ventilatsioon töötab, siis on seal 30% niiskust saavutada, kuid millise hinnaga?
Kokkuvõtteks
Tuleb paremini eelnevalt planeerida ning seeläbi saab ka parema süsteemi.
Samuti soovitas Ants võtta kätte ka õpikud, et vaadata üle kuidas raamatutes õpetatakse.
Muinsuskaitse objektid on erinevad tavaobjektidest ning tuleb väga hoolikalt planeerida ning kui tegutseda ei oska, siis parem mitte tegutseda.
