Energiatõhusus on tulevik

Hallituse olemusest hoonetes

2011-11-07T22:04:00.002+02:00

Hea lühiartikkel, mis pöörab põhitähelepanu hallituse olemuselening kõrvaldamisele hoonetes.

Mis on hallitus?
Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval
alusmaterjalil (substraadil). Hallitusseened on osa seeneriigist ja neid esineb meie planeedil
määramatus koguses. Seeni võib leida igas ökoloogilises nišis ja nad on vajalikud orgaanilise
materjali ümbertöötamiseks ainete ringkäigus looduses. Seeneriiki kuuluvad nii pärmid,
hallitusseened, söögiseened, puul kasvavad torikud kui ka “ämmatoss”. Seente elutegevuseks
on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur.

Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 1–20
mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need
ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud
seenemass või seene eritatavad keemilised ained.
Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas,
vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal
endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.
Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Eosed satuvad majja lahtise ukse või
akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. Samuti kleebivad
mikromeetrilised imekerged eosed ennast välisriiete, jalatsite, kottide, kinnaste ja
koduloomade karvade külge ning rändavad nii edasi.
Mitte iga eos ei hakka kasvama. Ainult soodsale pinnale sattunult – vee läbijooksukohad
katusel, torude lekkekohad keldris, pidevalt märguv sein vanni või kraanikausi taga,
ülekastetud lillemuld, ehitusjärgus vihma saanud puitkonstruktsioon – hakkavad eosed
kasvama. Arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tingitud püsivalt kõrge õhuniiskus.
Paljud ehitusmaterjalid on hallitusseente arenguks väga sobivad, sest sisaldavad ise vajalikke
toiteaineid. Näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp,
kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks. Teistel materjalidel nagu
kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil,
polster jm, võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama hakata tänu nende materjalide
pinnal leiduvale, sinna õhust sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse
objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda.

Hallitusseente tekitatav kahju tervisele sõltub paljudest asjaoludest:
– toksiine tootva seene liigist;
– seeneeoste hulgast ja seene massist;
– kokkupuuteajast seeneosadega;
– konkreetse inimese vastuvõtlikkusest.2
Järgnevalt on toodud mõned soovitused, mida tasuks tähele panna:
- kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga
ülemäära palju, siis tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse;
- hallitusest tingitud nähud võivad esineda vaid süütu nohu või kompleksse tervisehäire näol;
- hallituse likvideerimisega pole tark oodata kuni positiivse laboritesti tulemuseni – tegutseda
tuleb kohe; eriti kehtib see seente puhul, mis on mürgised küll oma normaalses keskkonnas,
kuid kaotavad selle võime laboriklaasis ning nõuavad pikema aja jooksul mitmeid
kordusanalüüse;
- ulatuslikult hallistuskahjustatud elukohast on soovitatav kas või ajutiselt seene
likvideerimise ajaks ära kolida, mitte kannatada haigusnähtude ägenemise all, mis on tingitud
seeneosade lendumisest puhastamise käigus;
- hallitusseente kasvu pole võimalik takistada, sest ootamatuid niiskusepuhanguid tuleb kodus
ikka ette (näiteks sügisesel moosi- keetmisel ja mahlaaurutamisel);
- haigus- või ärritusnähtude korduval esinemisel tuleb ühe võimalusena arvestada
hallitusseente toksilist mõju (kui muud faktorid, näiteks uue mööbli soetamine, värske
remont, koduloomad ja -linnud, sulepadjad, tolmu korjavad toataimed ja muud on läbi
kontrollitud);
- suurte taimede istutusnõusid ei tohi üle kasta;
- tuleb jälgida, kas tervisehäirete ägenemine on seotud õhuniiskuse ja temperatuuriga;
hallitusseen vajab kasvuks õhuniiskust üle 70% ;
- keldri kiviseintel esinev valge udune kasukas ei pruugi olla hallitus, vaid müüris liikuva vee
väljaauramise tagajärjel sinna sadenenud soolade kogumid või külmal ajal tekkinud härmatis;
- ühtki hallitusseene tüüpi pole vaja eraldi hävitada – nende kõrvalda- miseks sobivad ühed ja
samad vahendid.

Hallituskahjustuse likvideerimise ABC
- Tegutsema tuleb asuda kohe pärast hallituskahjustuse avastamist. Pindmist kahjustust on
kerge kõrvaldada. Riidekiu sisse pugenud hallitust on vahel võimatu eemalda;
- Esmalt tuleb leida niiskusallikas ja see kõrvaldada;
- Võimaluse korral tuleb hallitanud materjalid puhastest kohe eraldada. Kõige paremini aitab
hallitusel levida kuivanud hallituskorra energiline mahahõõrumine puhaste esemete ja
materjalide läheduses;3
- Kõige lihtsam, kättesaadavam ja efektiivsem vahend on naatrium- hüpoklorit –
pesuvalgendaja lah- jendatud lahus. See kantakse käsna või vana hambaharja abil pinnale,
lastakse seista umbes 15 minutit, loputatakse hoolikalt ja kuivatatakse kiiresti;
- Puhastamiseks võib kasutada selleks ettenähtud spetsiaalseid desinfitsee- rimisvahendeid,
mis sisaldavad samuti naatriumhüpokloritit või teisi aineid, näiteks bensalkooniumklo- riidi ja
booriühendeid. Enne tarvi- tamist tuleb vahendi kasutusjuhend läbi lugeda. Kõik kodukeemia
vahendid peavad olema originaalpu- delites, korralikult suletud ja lastele kättesaamatus kohas.
- Pindmise kerge hallituse eemaldamiseks võib kasutada ka söögisoodat;
- Enne valgendajaga tööle asumist tuleb kindel olla, et valgendaja või seda sisaldavad teised
puhastus vahendid ei rikuks töödeldavaid pindu. Näiteks nailonriie lahustub kokkupuutes
naatriumhüpokloritiga kohe. Valgendaja rikub mitmeidki materjale: mõningaid plastikuid,
alumiiniumi, glasuuritud pindu ja kivi. Parem oleks kontrollida vahen- di mõju enne väikesel
proovipinnal;
- Mitte kunagi ei tohi segada pesu- valgendajat ammoniaagiga. Tulemuseks on tervist
kahjustav gaas. Üldse pole soovitatav erinevaid puhastus- vahendeid omavahel kokku segada.
- Puhastamise juures on väga oluline, et mikroorganismide hävitamise ajal oleksid
puhastatavad pinnad märjad. Siis ei toimu seeneosakeste õhku lendumist ega laialikandumist.
- Soovitatav on töö juures kanda tolmumaski ja kummikindaid ning avada tuulutamiseks
aknad;
- Hallitanud pindu ei ole soovitatav pesta kangete fosfaate sisaldavate pesuvahenditega, kuna
fosfor on hallitusseentele meeldivaks toidu- aineks ja kutsub esile veelgi intensiivsema kasvu;
- Kui pinnatöötlus ei anna tulemusi, siis võib proovida hoida eset 12 tundi või kauem
töötlemislahuse sees. Peab kindel olema, et pärast seda jääb esemest või materjalist midagi ka
alles.
- Loputada tuleb väga põhjalikult, sest sissejäänud valgendaja hakkab materjale aja jooksul
aeglaselt lagundama.
- Kui hallitust ei õnnestu pärast ühte korralikku töötlust ja loputamist eemaldada, on mõistlik
edasistest jõupingutustest loobuda – see ei õnnestu enam kunagi.
- Allergiat põdeval inimesel tuleb paluda puhastustöid tegema kedagi teist. Vastasel korral
võib lendunud seeneosadest tekkida äge haigus- hoog. Teistel pereliikmetel on soovitatav
puhastamise ajaks kodust lahkuda.
- Kui hallitus on raskesti ligipääse- tavatel pindadel või kui mingi ala on juba liiga tugevasti
hallitanud, siis tuleb see eemaldada ja uuega asendada;
- Kui korteris on väga rõske, siis tuleb puhastada ka vaibad ning kindlasti trepikoda. Kui
niiskuseallikat ei kõrvaldata, tuleb suurpuhastust üha sagedamini korrata;4
- Kui korteri sisustus on üleujutuse või veeavarii tagajärjel märgunud, peab püüdma vett
imavaid materjale kohe kuivatada. Hallitusnähud ilmnevad märgadel pindadel umbes ööpäeva
pärast, seega on üsna vähe aega ja peab kiiresti tegutsema.
- Vaipade alumisi pindu võib päikese käes kuivatades kergelt töödelda vesinikülihapendi
nõrga lahusega
(1 osa 3% vesinikülihapendit ja 5 osa vett);
- Vannitoa kardinat võib samuti val- gendajalahusega puhastada. Liiga suure mustumise
korral tuleb kardin asendada uuega.
- Materjalide kahjustamise ohu korral võib kasutada teisi kodupuhastus - vahendeid, mis on
vähem agressiivsed;
- Mööbli katteriiet ja vaipu võib lasta ka keemiliselt puhastada. Tähtis on, et pärast hallituse
eemaldamist kuivatataks materjal nii kiiresti kui võimalik;
- Tuulutada ei tohi enne, kui halli- tanud pinnad on märjaks tehtud. Materjalide kuivamise
ajaks tuleb tagada hea ventilatsioon.
- Pinnaviimistlusmaterjalidest on hallitusele kõige vastuvõtlikumad lateksvärvid, eriti kui on
kasutatud linaõli baasil valmistatud krunti. Kõige vastupidavamad hallitusele on välistööde
emailvärvid;
- Valmistatakse ka spetsiaalseid hallitusvastase lisandiga värve, kuid terviseriski tõttu ei
soovitata neid sisetingimustes kasutada;
- Värske kuiva õhuga tuulutamine ee- maldab ebameeldivat lõhna kõige paremini. Võib
kasutada ka õhuvärskendajaid.

Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus!!!
Allikas: Terviseamet. Originaalartikli autor Urve Kallavus, TTÜ

Penoplastplokkide paigaldamise probleemid

2010-12-25T13:03:00.000+02:00

Käisin ühe üsna huvitava hoone juures, kus on kahe penoplastbloki valatud betooni. Blokid oli sideainega laotud ning kohati üsna kehva kvaliteediga.

Penoplastblokkidest sein küttetorude taga.

Penoplastblokkide paigaldamisel pole ülekatet ning kuna soojustus on bloki mõlemas küljes ning plokke ei laota ülekattega, siis on plokkide paigaldamise kvaliteet ülioluline.

Järgnevatel termopiltidelt mõned näited paigalduskvaliteedist.

Akna kohal on soojatriibud, kus väikese ~1m2 pinna peal on temperatuuride vahe 3.2 kraadi.

Sama probleem on ka järgmisel fotol, kus temperatuuride vahe on veelgi suurem.

Kokkuvõtteks soovitan selliste plokkide kasutamisel lisada täiendav soojustuskate, mis vähendab plokkide paigaldamisest tekkinud riske.

Seminar, Korterelamu soojatagastusega ventilatsiooni rajamise võimalused

2010-12-16T14:48:00.004+02:00

TREA korraldatud seminaril oli teemaks korterelamute ventileerimine soojatagastusega ventilatsiooni abil.

Heatcatcher
http://www.elysium.ee

Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem tsentraalse ventilatsiooni korral.
Ehitatakse hoone vent.korstende otsa sundväljatõmme, kus iga lõõri on võimalik reguleerida siibritega nt. vastavalt normidele (nt. 20 l/s). See aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme: korruselisus (lõõri pikkus), tuul (tugevus, suund), temperatuuride vahe (sise-välis), üle- ja alaventileeritus, soojakadu.
Selleks paigaldatakse hoone vent.korstende otsa “Heatcatcher`id”, mis koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (nt tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale (võib paigaldada nt soojasõlme). Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga.

Eelised

korteritesse ei paigaldada midagi
soojaveesüsteem saab lisasoojuse
katus lõhutakse ainult ühes kohas ja rennid jooksevad katusel nii, et vihmavesi jookseb alt läbi. Toru saab alla viia kas trepikojast või nt. vanast prügišahtist.
ventilatsioonihulka saab muuta

Ventilatsioonisoojusest soojendatud vett tehakse veel soojemaks, et saaks soojust jahedale veele lihtsalt üle anda.

Süsteem paigaldatakse peale tagastuvale veele ja soojendatakse võimalusel ning peale seda veel linnavõrgu soojavaheti annab sooja juurde.

Eksperimentide tulemused - http://www.elysium.ee/ee/tulemused

Seitsme kuu kokkuvõte:
	Hind km-ga	Kogus	Kokku
Soojus, mis kaugküttest võtmata jäi	1 150	220	252 851
Laenumakse kuus (laen 15a peale)	13 073	7	91 511
Täiendav elektrikulu kuus	5 053	7	35 371
TULEMUS: korrastatud ventilatsioon ja preemia			125 969

Olemasoleva näite korral on sääst 125 tuh. EEK ja teise maja korral oli see 88tuh EEKi. (sääst on keskmistatud 12 kuu peale. Suvel on sääst väiksem ja talvel suurem)

Süsteemi maksumus sellel näitel on 1.7 miljonit ning tasuvusaeg on 10a.
Võimalus on ka nii teha, et paigaldada ainult ventilaatorid ning hiljem kogu soojatagastusega süsteem.
Süsteem sobib suurematele hoonetele. Alates näiteks 4-5 korruselisest hoonest.
On olemas ka kaasnevad kulud nagu värskeõhuklappide paigaldamine.
Minnes Kredexisse on vaja suurendada õhuvooluhulkasi ning õhuvooluhulkade tõstmisega tuleb teha ka lisasinvesteeringuid.
TTÜ teeb süsteemidele monitooringut ja vaatab kuidas on õhuvooluhulgad reguleeritud ja kas on vaja midagi muuta.

Elektroskandia - Urmas Pilpak

Tegi ülevaate vanadest ja uuematest soojusvahetitest
Ülevaade uuest soojusvahetist - www.recair.com
Jäätumisvastane protsess

segatakse vent. ruumi õhku sissemineva õhuga
vähendatakse sissepuhke õhu ventilaatori kiirust

Ventilatsiooniseade korterisse - HR 200

DC-EC mootorid, Mootorite võimsus 78W, müratase ei tea?

Max õhuvooluhulk 210 m3/h

Temp. kasutegur 93%

2-kiirust

Lihtne teenindada, G3 filtrid

Kaugjuhtimispuldi võimalus

Soojusvaheti on plastik.

Lihtne pesta ja hooldada.

Hind orienteeruvalt 16 000.- + KM.

Torustik 7000 - 8000 EEK ja paigaldus samapalju.

Järelkütte kalorifeer on umbes 3000EEK.

Paigaldusinvesteering on kuskil 30 000.- kandis.

InVENTer - Soojust taaskasutav ventilatsioonisüsteem
Toomas Kolk
www.intelivent.ee

õhuvool 30m3/h
ava diameter 220mm
soojustagastus 70-91%
Elektrikulu 2-3W nelja seadmega elamu
Müratase, mahub magamistoa normidesse 19/30/41dB
Soojusvahetile 10.a. garantiid.
DiBt ja TÜV sertifikaat.

On võimalus ka suurema õhuvooluga seadmeid. - 40m3/h

25-35% säästu võrreldes loomuliku ventilatsiooniga.
elektritarve 1kWh/m2aastas
Lihttasuvusaeg 8.7 aastat

Paigaldus
Puuritakse auk
Kaabel veetakse seina pealt soojustuse alt
pannakse toru, montaaživaht, jne.

Korteri kaheseadme komplekti hind 13 000 EEK
Paigaldus on eraldi maksumusega.
Maksumus 24 korteriga hoone kohta 380 000.- koos KMga.
Vent. aukude tegemine on fassaadide tegemise hinna sees.

Kärge saab pesta nõudepesumasinas
Kondents tekib ja juhitakse veenina abil eemale.
Uued filtrid on 50EEK/tk.
Paigaldamine akna ülemise palega samale joonele.
Õhu liikumise kiirus avas on 20m3/h
Kondets tekib seadme välispinnale, mitte sisepinnale.
36m3/h ja sisekliima nõuded tulevad 25dB

Kui WCs, köögis on ventilaator, siis sissepuhuv ventilaator peab vähem tööd tegema ja väljatõmbav ventilaator peab rohkem tööd tegema.

Aitäh seminari korraldajatele!

Energiamärgisest ülevaadet andev artikkel Äripäevas

2010-12-11T11:32:00.005+02:00

Energiamärgis - kiirpilk kuludele
08.12.2010, 10:29 Loe kommentaare (1)

Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.

Energiaklass OÜ audiitor Priit Pikk rääkis, et energiamärgise väljaandmise teenust väga sageli ei küsita. „Tundub, et see ei ole prioriteet ka kinnisvara müümisel. Energiahind peaks veel üles minema ja raha paneb inimese mõtlema. Praegu on pigem nii, et ostja väga järjekindlalt märgist ei nõua ja omanik pole siis ka huvitatud,“ rääkis Pikk.

Kui märgise tegemist pakutakse vähema kui 1500 krooni eest, on tema sõnul arvata, et keegi maja koha peale üle vaatama ei sõida ning paberid tehakse korda interneti teel. „Märgise väljastaja peaks ikkagi kohal käima, sest ilma ei saa reaalselt ettekujutust majast. Arvete järgi vaadates võivad ju kulud väikesed olla, ent kohalkäies saab selgeks, et hoone sisekliima on täiesti paigast ära,“ märkis Pikk.

Energiamärgise puhul on seega usaldusväärsuse näitajaks koostaja märkuste ja kommentaaride osa, millest on kohe näha, kas on kohal käidud või mitte. “Majaomanik ei pruugi ju ka olla huvitatud detailsest ülevaatest, sest midagi kehva võib välja tulla,“ ütles Pikk.

Energiamaja konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis samuti, et kui maja ei ole korda tehtud, pole ühistu märgisest huvitatud. „Annab ju halva indikatsiooni, kui näiteks inimene läheb panka laenu võtma, et korterit osta ja seal öeldakse, et kuna tegemist on E-klassi hoonega (kulu 250-270 kWh/m2 a), siis teie küttekulud on nii suured, et te pole laenuvõimeline,“ tõi Airik näite.

Viide artiklile

Passiivmaja projekteerimise workshop PHPP tarkvaraga - DONE!

2010-10-29T21:10:00.002+03:00

Osalesin 27-29. oktoobrikuus Passivehouse OÜ poolt korraldatud workshop'il, kus tehti puust ja punaseks PHPP tarkvaraga töötamise reeglid, juhised, jne. Hästi korraldatud ja üsna põhjalik kursus tarkvara olemusest ja võimalustest.

Passiivmaja tarkvara The Passive House Planning Package (PHPP) on Saksamaal Passivhaus Institut´i poolt välja töötatud arhitektidele ja projekteerijatele suunatud MS-Exceli baasil töötav tööriist energiatõhusate ning passiivmaja standarditele vastavate hoonete planeerimiseks.

Tõnu Mauring ütles selle tarkvara kohta hästi, et tegemist ei ole lihtsalt tarkvaraga, vaid kokkulepitud meetodi, standardiga passiivmaja projekteerimiseks.

Kui hetkel on Eesti olemas seadusandlus, mis sätestab energiatõhususe miinimumnõuded rajatavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, siis pean olemasolevaid nõudeid vanadeks ning mitte kiirelt arenevateks ning osaliselt ka puudulikeks nõueteks. Näiteks on olemasolevates standardites õhuvahetuskordsused endiselt üsna suured ning seetõttu võib-olla ka ei planeerita hooneid korraliku ventilatsiooniga, sest sellise ventilatsiooni väljaehitamine võtab palju ressursse ja raha.PHPP on aga passiivhoone planeerimise standard, kus on samuti ette nähtud kindlad minimaalsed õhuvahetuskordused, kuid kuna järjepidevate mõõtmiste tulemusel on selgunud, et vähematest õhuvahetuskordustest piisab ja liigse kuivuse tekitamine hoonetes pole ventileerimise tõttu mõtekas, siis ei nõua standard niivõrd suurte, kui 0.6 1/h õhuvahetuskordsuse saavutamist.

Teine väga huvitav faktor, mis võetakse PHPP programmis kasutusel on see, et hoone piirete pindalasi arvutatakse välispindade alusel. Selline arvutusmeetod annab võimaluse teatud külmasildadega mittearvestamiseks, sest nende mõju on tühine või energiakadude mõttes isegi negatiivne. Loomulikult on võimalus PHPPs külmasillad sisse kanda ning nende täpsemaks arvestamiseks antakse ette korralikud arvutusjuhendid ning on ka lisamaterjalid, kus on erinevate sõlmede külmasildade väärtused reas. Asjalik!

Lisaks võimaldab PHPP täpselt arvesse võtta päikesevalguse, inimeste, seadmete vabasoojuse, mis tavaliste arvutuste juures kiputakse vähemtähtsaks pidama.

Workshop'il tehti juttu ka plaanitavatest passiivmajadest ning leiti, et Jõelähtmel ehitatavad hooned pole kaugeltki veel passiivhooned, sest nende kasutatud piirdeosade, elementide ja ka õhuvahetus pole piisavalt heal tasemel. Huvitav oleks teada, kas KENA enne kontrollis, kui oma käpa alla pani, passiivmaja standarditele vastavust ning kas hoonete ehitust jälgib passiivhoone ehitusega kursis olev spetsialist.

Soovitan arhitektidel, energiatõhusa ehituse alal tegutsevatel inimestel osaleda koolitusel just selle tõttu, et aru saada ühest korralikult kokkulepitud standardist, mis töötab! Väga paljud hoonete planeerijad juba kasutavad ning hindavad arvutatud tulemusi.

Priit

Infopäev Setumaal 28.09.2010

2010-09-24T08:23:00.003+03:00

Eesti ääremail ehk setumaal on tulemas infopäev erinevatel hoonetega seotud energiateemadel. Antakse ülevaade, et mis on energiaaudit, energiamärgis ning millised on tegevused toetuste saamiseks energiaauditi läbiviimisel Kredex organisatsiooni kaudu.

Veel räägitakse üldisemalt üldisemalt hoonete energiatarbimise alandamisest, renoveerimiste tasuvusaegadest ning Euroopas ette määratud nõuetest seoses elamute energiasäästuga.

oodatud on kõik huvilised, kui eriti hea on kohalolek kõigil hoonete haldamisega seotud inimestel, samuti eramuomanikel ja teistel huvilistel.

Viide algallikale siit

Kuulutuse saab samuti alla laadida!

KredExi käendustasu suuruse arvutamise kalkulaator

2010-09-20T11:32:00.001+03:00

Kredex on loonud on veebilehele käendustasu kalkulaatori, mis aitab korteriühistutel leida võimalikke käendustasude suurusi investeeringute rahastamisel.

Viide: http://www.kredex.ee/index.php?id=2235&c=1

Näide arvutusest
Soovite osta maja, mille turuväärtus hindamisakti alusel on 1 miljon krooni ning kasutada selleks eluasemelaenu käendust maksimaalses ulatuses ehk 24%. Samas on Teil eluasemelaen, mille tagasimaksmata summa on 200 000 krooni, selle soovite uue laenu arvelt tagasi maksta.

Arvutused on sellised:

	Eluasemelaen käendusega	Tavaline eluasemelaen
Tagatise väärtus	1 000 000	1 000 000
Omafinantseering	100 000 (10%)	340 000 (34%)
Tagatise summa	240 000 (24%)	0
Saadav laen	900 000	660 000
Olemasoleva laenu tagasimakse	200 000	200 000
Tagatistasu	7 200 (3%)	0

Raamat hoonete energiatarbest ja sisekliimast

2010-09-20T09:39:00.002+03:00

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestvõttel ja KredExi toetusel ilmus esmakordselt eestikeelne raamat „Hoonete energiatarve ja sisekliima“, mille autoriteks on nimekas Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli dotsent Hendrik Voll.
Tartus toimunud raamatu esitlusel andsid Enno ja Hendrik ülevaate peatükkide sisust ning vastasid tekkinud küsimustele.
Teos on muuhulgas väga kasulik lugemismaterjal elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostajatele. Peale hoonete kütte, jahutus ja muude tehnosüsteemide on põhjalik ülevaade hoone valgustatusest, valgustamisest, loomuliku valguse juhtimisest hoonesse. Energiaaudit tarbeks on veel väga kasulik erinevad majanduslikud kalkulatsioonid, mis viimases peatükis on lahti kirjutatud.

Raamatut saab soetada parimatest raamatupoodidest üle Eesti ja muidugi ka raamatukogudest.

Uus korterelamute renoveerimise toetus MKMs

2010-09-08T16:55:00.005+03:00

Toetatakse korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid.

Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate korterelamute parem sisekliima ja
energiatõhusus, parandada nende energiamärgise klassi ning soodustada taastuvenergia
kasutuselevõttu.

Toetus on suunatud korteriühistutele, hooneühistutele ja korteriomanike ühisustele!

Projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 115 000!

Järgnev tabel kirjeldab minimaalselt vajalikku investeeringut, et saada teatud suurusega toetust. Energiaaudit peab selgitama, kas investeeringute alusel saavutatakse sedavõrd suur sääst või mitte.

Toetuse suurus	15%	25%	35%
Energiasäästu suurus soojusenergialt, %	20%(alla 2000m2 hoone) või 30%(üle 2000m2 hoone)	40%	50%
Kõikide akende avatäite U-arv, W/(m2·K) ,*	-	alla 1.10	alla 1.10
Energiatõhususarv, kWh(m2*a)	alla 250, klass E	alla 200, klass D	alla 150, klass C
Sisekliima	Peab olema vastavuses standardi EVS-EN 15251:2007 nõuetega.
Hoone küttesüsteem	-	lokaalselt reguleeritav	lokaalselt reguleeritav
Hoone tarindi U-arv, W/(m²K) **	-	alla 0,22	alla 0,22
Hoone katuse U-arv, W/(m²K)	-	alla 0,15	alla 0,15
Ventilatsioon	-	-	soojustagastusega ventilatsioon eluruumidesse

*või olema korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu arvestades standardis EVS-EN 15251 toodud nõudeid õhuvahetusele (soojusjuhtivusele nõudeid ei esitata).
** Aknad, fassaad, muu soojustus võib jätta uute vastu vahetamata kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;

Abikõlbulikud kulud( peavad olema kaasatud ka energiaauditis )

korterelamu fassaadi rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;
korterelamu katuse rekonstrueerimisega ja soojustamisega seotud kulu;
korterelamu akende ja välisuste vahetamisega seotud kulu;
korterelamu keldrilae soojustamisega seotud kulu;
korterelamu katuslae soojustamisega seotud kulu;
korterelamu küttesüsteemi asendamise, rekonstrueerimise või tasakaalustamisega seotud kulu;
korterelamu ventilatsioonisüsteemi uue soojustagastusega süsteemiga asendamise või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega seotud kulu.;
korterelamus taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete paigaldamisega seotud kulu.;
korterelamu üldkasutatavate ruumide viimistlustööde kulu, kui see on rekonstrueerimistööde lahutamatu osa;
korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelvalvega seotud kulu;
korterelamu liftide juhtimissüsteemi ja ajami osalise või täieliku
rekonstrueerimisega ning sellega kaasnevate töödega seotud kulu.

Mittekõlbulikud kulud

elektrisüsteemi tööd (välja arvatud liftisüsteemi rekonstrueerimine);
vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd;
kinnistu piirete, parklate, haljastuse, pinnasega, välisvalgustusega ja muud sellised seotud tööd;
muud ehitustööd, mis ei ole seotud elamu sisekliima parandamisega, piirdetarindite või kandekonstruktsioonide rekonstrueerimisega või mis ei anna käesolevas määruses kehtestatud määras energiasäästu.

Toetuse alused

saama renoveerimislaenu väljastavast krediidiasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei kata, projekti elluviimiseks omafinantseeringut
teostama korterelamu rekonstrueerimistööd pärast riikidevahelise kvoodimüügi lepingu sõlmimist ja käesoleva määruse jõustumist vastavalt meetme eesmärkidele ning käesolevas määruses toodud tingimustele.

Soovitan energiaauditi koostamisel jälgida tingimuste täitmist ning vajadusel energiaaudit ümber teha, et energiaaudit tingimustele vastaks ning renoveerimine oleks nii odav ja kompleksne kui võimalik.

Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings)

2010-06-21T12:57:00.003+03:00

Kursuse eesmärk oli anda ülevaade arhitektuurselt lahendatavatest probleemidest hoonete energiaga varustamisel. Hoonete täpse planeerimisega on võimalik alandada nii hoonete energiatarvet, kuid tagada paremat soojuslikku, valguslikku mugavust.

Sidusõnad seoses hoonega olid:

hoone maht
asetus ilmakaarte suhtes
kuju ja suurus
asetus teiste hoonete objektide suhtes
soojustamine
valguse juhtimine hoones
õhuvoolude juhtimine hoones.
EUI – Energy Use Index
Päikesepaneelide integreerimine hoonetes
Jne.

Väga kogenud ja hea esitlusoskusega professor Rob Pena ja spetsialist Kevin Wymelenberg tõid rohkelt näiteid hoonete planeerimisel tehtud vigades ja edulugudest ning avardasid etekujutust sellest kuidas on võimalik saavutada nullenergiahooneid.

Veel mõned märksõnad:

HDR – High Dynamic Range fotografeerimine
Päikesevalguse analüüsi- ja simuleerimise meetodid (tegime ise pilte ja hiljem analüüsiti)
Päikesevalguse makettsimulatsioon(tegime ka ise ühe maketi)

Üle pika aja midagi maailmapilti avardavat ja energiat süstivat ning soovitan kõigil kel võimalus Robi ja Kevini loenguid kuulata või Ameerikasse õppima minna.

Tänud TTÜle korraldamast!

Muudatused hoonete energitõhususe direktiivis seoses energiamärgisega.

2010-06-11T02:11:00.000+03:00

Euroopa liidus on silmapiiril muudatused, mis näevad ette, et teatud hetkest peavad avaldatud kinnisvara kuulutustel olema lisatud hoone energiamärgis.

Direktiiv näeb ette ka mitmeid teisi muudatusi ning täpsemalt saab lugeda siit.

Head lugemist!

Passiivmaja seminar, Tartu, teisipäev, 1. juuni 2010.a.

2010-06-02T09:36:00.005+03:00

Mõned märkused ja mõtted passiivmajade seminarilt Tartust.
Kokkuvõttes jäi kõlama, et passiivmaju on Rootsis ja põhjamaades ehitatud juba üle 1500 hoone ning nende energiatarve jääb passiivmaja standardi piiridesse. Jällegi üks müüt, mida saab teadlikkuse tõstmisega kummutada.
Lisaks passiivmajade projekteerimine on osalt isegi lihtsam ning odavam. Just tehnosüsteemide tõttu saab ehitise maksumust alla viia.

Rootsi esineja tutvustab passiivmajade ehitamise kogemusi Rootsi näitel.

Tüüpelamute piirkonna iseloomustus
· Vähem üksindust
· Turvalisus
· Multikultuursus – 30% on väljaspool rootsit
· Väljakud, kohtumiskohad
· Rohkem vaba aega
Probleemid ja mõtted elamumajanduse hoonetega Rootsis
· 70ndatel ehitatud majade seinad(tiles) lagunevad. Happevihmad lagundavad vuuke ja kivid langevad välja.
· Olemasolevate kortermajade enrgiatarve on 212 kWh/m2
· Ehitati passiivmaja ning rõdud kaeti kinni ning aknad viidi väljapoole
· Katuse ehitusel ehitati kilest kate peale
· Renoveerimisel tuli välja, et seintes oli hallitust, jne.
· Soojustagastusega agregaat igasse hoonesse
· Energiakasutus on 12-17 kWh/m2
· Säästeti nii kütmise kui ka elektrikasutuse pealt.
· Enne kulutati 15120kWh ja peale ümberehitust 6790 ja veelgi rohkem.
· Uus hoone maksab 2milj ja vana renoveerimine 1milj rootsi krooni.
· Kui 800 000 oleks vaja ehitada, siis on vaja niipalju töökohti, jne.
Passiivmajade müüdid
1. The good architecture is a part of passive house
2. Passive house makes great demands on the inhabitants – not true. Good comfort, good indoor environment and fresh air, no draft or cold radiation
3. It is complicated to build a passive house! Filters have to be changed!
a. Ainukesed keerulised komponendid on soojusvahetid, ventilaatorid vahetatakse 15-20a. pärast. Filtreid tuleb vahetada iga aasta.
4. Õhutihedad hooned lähevad hallitama – Rootsis on vajalik teha blowerdoor testid passiivmaja ehitamisel. Testid võtsid aega 1 päeva.
5. Houses are heated by electricity? Not true, mainly my ditrict heating.
6. Condens appears on the outside of surface. True! Auto aknaklaasid võivad jäätuda, sest aknal võib olla temperatuur 10 kraadi madalam, kui õhutemperatuur.juhtub kümnel päeval aastas.
7. You must have big windows to south? True, you need for example 400kWh more energy.
8. Passiivmajad on kallid – rohkem maksavad aknad, heat exchanger, insulation. Miinus on küttesüsteem, mis tasakaalustab hinna.
9. Investment costs are 2.5% higher, but interest rate is lower, then saved energy costs.
10. Suur vahe on, kas panna suured aknad või paljui väikseid aknaid, sest akende raamid on üsna kõrge U-arvuga, kuid klaasid jällegi keskelt järjest madalama U-arvuga
11. Parem on ehitada ikka kahekorruseline võrreldes ühekorruselisega
Solomon Guggenheim museum – heated by the people. In the evening they turn off the heating so that heat can be stored in the walls.
Spordihooned samuti passiivselt!
Vaata ka Passiivhaus datenbank
2001 ehitati Rootsis esimesed passiivmajad ning tehti ka passiivmajade büroo, jne. Nüüd on ehitatud juba 1500 passiivmaja. Mainis ära ka, et 2020 on vaja ehitata ainult passiivmajasi.
Viide: http://passiivhuscentrum.se

Passiivmaja modelleerimise protsess
NB! Tee kõik kalkulatsioonid enne ja siis tee disain. Oluline teave arhitektile, et keeruliseks ei lähe. Teiseks tee arvutused 8-9 watti/m2*a. See jätab pärast ruumi tõstmiseks.

Küsimused ettekandjale
Kas kasutate vertikaalseid soojuspumpe hoonetes?
Ei osanud midagi tarka vastata. Pigem pole kursis ja ei tegele nende teemadega.
Kas tehnikasüsteemide installeerimisel on tehnoseadmete maksumus tõepoolest nii madal?
Vaadake peamiselt elutsükli maksumust. Leiab, et on võimalusi siiski maksumus alla viia, kui targelt planeerida.

Kas kasutati äravoolu vee sooja?
Vastus: Ei kasutatud. Saksamaal tehti seda nii, et vesi pumbati paakidessse ja sealt siis tagastati. Palju probleeme hügieeni ning töökindlusega. Idee on hea, kui on haiglad, kus kasutatakse palju vett, kuid elamutes kasutatakse vett hommikuti.
Mis saab siis kui inimesed ehitavad kõik hooned valmis? Ehitavad uuesti.
Vastus: Kuna inimesed on juba üle elanud mitmeid suuri ehitus ja arenguprotsesse, siis on üsna tõenäoline, et nad saavad hakkama ka suure passiivmajade ehituse buumiga.

Taastuvenergia seminar 02.06 - R.Hagman - Sustainable transport

2010-06-01T09:49:00.000+03:00

Mõned märkused Hagmani loengu esimesest poolest. enamasti jõudsin kuulata erinevatest transpordis kasutatud mootoritehnoloogiatest.

You have to take into account the whole chain of biofuels and using the fuel.

Kõige efektiivsem on sõita 50km/h. Kui sõita kiiremini, siis hakkab tuule takistus mängima, aeglasemalt, siis gongestion mitigation(ummik kergendav asjaolu).

NOx gaaside vähendamine

EGR – Exaust Gas Recirculation on meetod NOx emissioonide vähendamiseks.

Advanced injection – kuni 7 süsti võlli liikumisel ühe tiiru.

HCCI – Kombinatsioon diisli ja bensiinimootorist. Pole veel turul.

Maaülikoolis valmis elektrijalgratas

2010-05-17T16:39:00.001+03:00

Hiljuti paluti mul valmis meisterdata jalgratas, millega saaks elektrienergiat toota. Samuti peaks olema salvestamise ja hiljem ka salvestatud energia muundamine 230 vahelduvvoolu pingeks.

Tulemuseks on üks vana jalgratas, mis sa üles kõpitsetud, auto generaator mis alalisvoolu pakub ning vana UPS, mis hoiab endas nii akut kui ka võimaldab akut oste UPSist laadida.

Detailsem dokument saadaval Google Docs failis.

Arvan, et kogu planeeriminseks ja ehitamiseks kulutatud aeg oli seda väärt ning loodan, et teisedki huvilised saavad endale mõtteid.

Siit ka viide Maaülikooli ajalehes elektrijalgratta kohta ilmunud artiklile:

http://www.emu.ee/userfiles/Ajaleht%20Maaylikool/2010/13.%20mai%202010.pdf

Ratta endaga saab tutvuda Maaülikoolis metsahoone fuajees.

Kena kevadväntamist soovides!

Seminar, "Vanade hoonete sisekliima"

2010-04-28T09:39:00.003+03:00

Toimus järjekordne EKVÜ korraldatud seminar vanade ehk ka muinsuskaitse all olevate hoonete sisekliima, tarindite ja ventilatsiooni kohta.

Lisan postitusse huvilistele oma märkmed seminaris toimunud nelja ettekande kohta.

Hoone renoveerimisega seotud ülesanded hoones säilitamiseks

Targo Kalamees

Hoone on tervik

Energiatõhusus on seotud peamiseks hoone ehitusfüüsilisest toimivusest ja tehnosüsteemidest

Renoveerimisel

· Mitme muutujaga ülesanne

· Ohutu ja tervislik elukeskkond

· Hoone väärtuste säilimine

Jääpurikad on energiatõhususe ja ka turvalisuse probleem.

Renoveerimise vajadus

· Avariiolukorra likvideerimine – vundamendid lagunenud, seinad madalal, ...

· Olemasoleva olukorra parandamine

· Uued hüved ja mugavused – laiendamine. Kas on kooskõlas hoone iseloomuga?

Tagada tuleb

· Ohutus

· Tervislikkus

· Ajalugu

Pikendada hoone kasutusida, tõhustada energiakasutust

Parandada elukvaliteeti ja pakkuda täiendavaid mugavusi

Vundament

Teid renoveeritakse ilma hooneid arvestamata. Ei piisa ka sellest, kui valatakse sokli ette vetttõrjuv kiht. Niiskus ei pääse välja hingama, kui satub valatud sokli taha.

Renoveerima peab nii, et on olemas kalle ning sokkel piisavalt kõrge.

Võimalus on teha hoone ette kraav, siis peab tähele panema, et vesi ka korralikult ära voolaks.

Hoone on istutatud pinnasesse ja soklit pole, siis mädaneb tarind väga kiirest nii vihma kui ka lume tõttu.

Keldrid

Probleemid on põrandaaluse pinaga, mis on tihtipeale alati niisked. Puitpinnal elavad seened ja mikroorganismid hästi, sest toituvad puidust ja seega lagundavad puitu.

Ei tohiks viimistleda uut materjalidega, mis pole mõeldud nii niisketes ruumides kasutamiseks.

Vee kapillaarjõudude toimel liigub vesi keldrist üles ning kuivemates ruumides soolad kristalliseeruvad. Tekivad oranžid soolatupsud.

Lahendused

Sokli kõrgus 30-60cm.

Sokli ja tarindi vahel hüdroisolatsioon.

Parem on, kui välisvooder ulatub üle sokli, siis ei saa vooder nii lihtsalt kahjustatud.

Kalle peaks olema 1/20 ehk 15cm/3m

Niiske keldri peamiseks põhjuseks on ikkagi vihmavesi, mis jookseb pinnasest keldrisse.

Pinnase suhteline niiskus ~100%

Drenaaži korral peaks olema kalle 5-10cm/1m

Drenaaži sademevett juhtida ei tohi.

Katused

Kile sättimisel leiab vesi ikkagi tee vahelaele ning sealt on vee väljaauramine väga keeruline

Antennid ja kaablid ei tohi joosta mööda seina, sest tekib niiskumine tarindil.

Hooldus

Lilled ja muld on vihmaveerennides, mis takistab vee liikumist.

Seinad

Seinad ei tohiii olla kaldu, sest tekib kohe niiskus kaldega kohtadesse.

Puitseina soojusjuhtivus U~ 0.7 W/(m2K) (0.5-1 W/m2K)

Rõhtpalk, püstpalk, puitsõrestik

Kiviseina soojusjuhtivus U~ 1.4W/(m2K) 1-2 W/(m2K)

Puitseintel tavaline seinaosa on reeglina üsna hea, kuid liitekohad on on kriitilised

Saepuru .07....08 W/mK

Puit .11-.14 W/mK

Kergbetoon .15-.23 W/mK

Puitkarkassein / min vill 15paksust 0.3W/m2K

Puitkarkassein / saepuru 15paksust 0.5W/m2K

Palksein 15paksust 0.75... 0.8 W/m2K + 5cm sooj + tuuletõke 0..33 W/m2K

Soojustamisel tuleb tõsta aknad väljapoole. Pole kena ning lisaks on külmasillad

Seest

Tuleb täpsemalt teostada tarindi niiskustehniline analüüs

Puitseina seestpidisel soojustamisel ei tohi puidu niiskus tõusta üle 30%. Soojustuse paigaldamisel tuleb paigaldada soojustus koos aurutõkkega ning sundventilatsioon

Kiviseintel on seestpoolt soojustamine täiesti lubamatu!

Energiatõhusus

Võimalus on tegeleda hoonepiirdeid ja tehnosüsteeme.

Energiaaudit

Selvitab välja...

· Millised on võimalikud energiasäästumeetmed

· Kuidas saab energiat tõhusamalt kasutada?

Kokkuvõtteks

Esmajärjekorras tuleb korrastada katus, sokkel, alumine palgirida, põrandaalune ruum ning siis alles mõelda kuidas kuidas viimistleda.

Sisekliima

Teet Tark

On parameetrid mida me tunneme ning need, mida ei tunne – niiskus, temperatuur hallistus, jne.

Keha soojusvahetus väliskeskkonnaga

· Konvektsioon

· Väljahingamine

· Higistamine ehk aurustumine

Aurustumine suureneb pidevalt, kui ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb. Selle võrra aga konvektiivne ja kiirgus vähenevad.

Inimene peab olema soojuslikus tasakaalus ümbritseva keskkonnaga.

Optimaalne temperatuur

Tavaliselt räägitakse optimaalsest temperatuurist, mis on temperatuur, millega on enamus ruumis olevaid inimesi rahul.

Näide optimaalse temperatuuri kohta

Lambda ~ 2w/m2K

Soojusjuhtivus u~ 1.5 w/m2K

Tsise 22kraadi

Tvälis -20kraadi(pikalt)

Seinte temp 14kraadi.

Inimeste mugavuse tagamiseks tuleb sisetemperatuur hoida kõrgemal. Vastasel juhul hakkab inimesel jahe, kui näiteks istub välisseinale lähemal.

Niiskus

Mälestised ja insenertehnilised lahendused

Jaan Vali

Lapi kuidas tahad, kuid lõpuks tuleb ikkagi korralik remont teha.

Eritingimused

· Väärtuste analüüs

· ...

Enne tehnosüsteemide paigaldamist on vaja korralikult uurida.

Enne korralikult planeerida kõik kommuniktsioonid ja muu ning teostada

Vahepeal on ka kütteseadmed huvitavad ning vajavad uurimist ja säilitamist

Väärtuslikku lage ei tohi kahjustada kommunikatsioonidega

Vanade hoonete ventilatsiooni ja kommunikatsiooni ehitamisel on võimalik kasutada ka lõõre.

Loomapidamishooned vajavad samuti ventileerimist, sest loomad eraldavad suurt niiskust

Vahepeal ei viitsita juhtida ventilatsioonikanaleid katusest läbi

Pööning on tavaliselt mõeldud jahedana. Seega peaks ka pööning olema jahe. Vajadusel aknad lahti teha, et kevadel lumi katusel sulama ei hakkaks. Vanasti oli ka pööningutel korstnad.

Konstruktiivsed puudused

Vundamentide ebaühtlane vajumine

Vanasti veeti vesi sisse mõisatesse, kuid kanalisatsiooni ei juhitud korralikult. Reovesi pandi lampkasti(mis see on?) Nüüd aga hakkab ka katuse vesi voolama lampkasti ning tekitab veelgi hoone vajumist.

Põrandad

Oluline on majavammi eemalehoidmiseks põrandade õhutamine. Samuti tungib vamm ülespoole ning ülepoole tungivad soolad tekitavad kobrutamist seintel.

Pandused (kalle sokli juures)

Esimene meeter võiks olla vähemalt 10cm langust. Külmumisel kerkib pinnas ning peale sulamist kalle enam samamoodi tagasi ei vaju ning kalle aja jooksul muutub ehk väheneb.

Katuse tõstmine

Vana vintskapp jääb katuse alla ning üldmulje muutub. Ühesõnaga ohtlik ning keeruline kuna üldmulje muutub.

Sokkel ja hüdroisolatsioon

Alati ei pea tegema hüdroisolatsiooni, vahest saab probleeme lahendada ka planeerimisega.

Hüdroisolatsioon torudel

Alati vajalik, et torudest tekkiv niiskus ei kahjustaks ülejäänud konstruktsioone.

Maakivisein

Kui kasutame majandushoonet elamishoonena, siis kipub kivisein niiskuma.

Variant on, et sissepoole ehitada eraldi konstruktsioonidele soojustuse jaoks konstruktsioon ning jätta õhuvahe kiviseina ja soojustuse vahele[PP1] .

Vahekarniisid

Kaetakse plekiga ning vajavad vahest ka renoveerimist.

Katuseluuk/aken

Soojustatud aknad on väiksemad ning mõjuvad üldmuljele halvasti.

Aknad

Neid saab remontida, kui huvi on. On võimalik kasutada ka pakettakent kolmanda klaasina

Küttesüsteemid

Peamiselt toimus kütmine suurte ahjudega. Tekitab korraliku õhuvahetuse. Vanasti oli pliidi kohal luugid

Tänapäeval paigaldatakse küttesüsteemid hoonetesse kehvalt, osaliselt ka osapoolte vähese suhtlemise tõttu.

Variant on teha ka küttesüsteem keldrisse ja põrandate alla.

Hoone hingamine

Elektri vedamine

Juhe võib olla ka seinapleane, kui seda väga vaja pole.

Soojustamine

Vahest on seina tarind mitmekesine. Nii kivi kui ka puitpinnad.

Vahest soovitakse väljast vahtplastiga katta ja siis teha sama konstruktsioon.

Ventilatsioon

Köökides ja san. Sõlmedes peaks olema väga korralik ventilatsioon.

Vanu korstnaid on võimalik ära kasutada õhu välja juhtimiseks ventilatsioonitorude abil.

Kui ventilatsioon on kenasti läbi mõeldud, kujundatud, siis võib ventilatsioon ka hoonele juurde anda.

Kenade ruumide ventilatsioon[PP2]

Korralikke lahendusi pole. Variant on teha restidega, mis on seinaga ühte tooni.

Proovitud panna ventilatsiooniavad ahjude taha, jne.

Hoone kasutamise otstarve

Oluline on enne hoone kasutusele võtmist mõelda, et kas neid hooneid saab sel otstarbel ka kasutada. Valel otstarbel kasutamine võib ka hoonet kahjustada.

Aeg

Vahepeal on mõtekas projekteerimist mitu korda teha.

Küsimus

Kuidas siis vedada küttesüsteemide torusi?

Sisekliima ja restaureerimine

Ants Viilup

Palju ventilatsioonisüsteeme installeerinud, üle 300.

Ants rõhutas seda, et alati tuleb vaadata, et mis põhjusel renoveeritakse ning kas kõike soovitud on vajalik saavutada.

Palju infot, kuid tihtipeale oli jutt hüplik ja kohati ka segane.

Mälestiste korral on oluline, et hoonet püütakse kasutada muuta inimesele sobivaks. Hoone otstarvet muudetakse, „painutatakse” ning tekivad probleemid.

Kandilise toruga kaasneb nii suur müra kui ka suured aerodünaamilised takistused.

Tualettruumidesse tuleb panna restid, et õhk saaks liikuma. Seda tuleb ka auditis silmas pidada, kui planeerida värskeõhuklappe tubade nurkades.

Kui keldris ventilatsioon töötab, siis on seal 30% niiskust saavutada, kuid millise hinnaga?

Kokkuvõtteks

Tuleb paremini eelnevalt planeerida ning seeläbi saab ka parema süsteemi.

Samuti soovitas Ants võtta kätte ka õpikud, et vaadata üle kuidas raamatutes õpetatakse.

Muinsuskaitse objektid on erinevad tavaobjektidest ning tuleb väga hoolikalt planeerida ning kui tegutseda ei oska, siis parem mitte tegutseda.

Taastuvenergeetika areng maailmas 2009

2010-04-08T11:24:00.000+03:00

Taastuvenergeetikasse investeerimine läheb ikka nendesse kätesse, kus kõige rohkem raha on. Teadagi on tegemist kullauguga.
Pew Trusts on üllitanud raporti, kus pannakse suurimad investeerijad ritta.
Suurimad tõusjad on Lõuna-Korea, Hiina, Austraalia! Prantsusmaa. Hiina on USAst on vuhisedes mööda läinud...

Energiaallikate kaupa investeeritakse endiselt kõige rohkem tuuleenergeetikasse ning päikeseenergeetikasse investeerimine on jäänud stabiilseks. Arvan, et pigem tuleks 2010 aasta tulemused ära oodata, sest eelmise aastaga võrreldes on 6,6%-line investeeringute mahu kasv majanduslanguse tingimustes. Märgata on, et muudesse energiaallikatesse investeerimine on jäänud tahaplaanile. Tundub, et kohad hüdroelektrijaamade ehitamiseks hakkavad otsa saama.

Allikad:
Pew Trusts, “WHO’S WINNING THE CLEAN ENERGY RACE?”, 2009

Niiskuse allikad hoones

2010-04-04T22:59:00.002+03:00

Maja niiskusallikad on nii see kui ka välispidised.

Hoones see on niiskuseallikateks
• pesemisel tekkiv veeaur
• söögi valmistamisel tekkiv niiskus
• mõnel pool pesu kuivatamine
• taimed
• inimesed
• muud (nt. koristamine)

Hoonest väljaspoolt tuleb niiskus
• läbi hoone piirete ebatihedate kohtade kaudu
• veeauru difusiooni tõttu läbi hoone seinte
• läbi põranda(eriti suur on niiskuse kogus põrandalt, kui põrand on pinnasel)
• imbvesi pinnasest(maaaluse sokli osal)

Hoones peetakse tavapäraselt suurimateks niiskuseallikateks peamiselt köögist ja vannitoast
tulevat niiskust. Lisaks ka pesu kuivatamisel tekkivat niiskust.
Uuringud on näidanud, et keskeltläbi on suurimateks niiskuse allikateks ikkagi inimesed ise.
Neljaliikmelise pere tekitatud niiskuskogus päevas jaotub
• 5l inimesed
• 2l gaasipliit
• 1,5l viis toataime
• 1l nelja inimese duši all käimine
• 1l toidu valmistamine

Seega, niiskuskoormus väheneb siis, kui hoones viibib vähem inimesi ning kui näiteks ei kasutata gaasipliiti.
Samuti paljude taimede olemasolu tekitab ruumides palju niiskust.

Niiskuse ärajuhtimisest ning toa niiskustasakaalu hoidmisest aga juba järgmises kirjutises.

Allikad
"Sisekliima ja hallitusseened" Joergen Bech-Andersen

Taastuvenergeetika ettekanne TTÜ tehnikapäeval

2010-04-01T19:06:00.001+03:00

TTÜ agarad tudengid korraldasid ülikoolis tehnikapäevad mille raames tutvustati erinevat tehnikaloomet, leiutisi ja muid tudengite leiutisi vidinaid.
Lähemalt saab lugeda tehnikapäevade veebilehelt.
http://www.ttu.ee/tehnikapaevad

Samuti sain sõna ning tegin ettekande taastuvenergeetika uutest suundadest ja arengutest. Põhiliselt pöörasin tähelepanu kolmele valdkonnale:

tuuleenergia;
päikeseenergia;
ja targad võrgud.

Huvilistel on võimalus vaadata ettekandest videot:

http://tipikas.tv/video/6Y2698D7K9U3/Taastuvenergeetika-trendid

Samuti saab kõrvale lehitseda ettakannet:

Ettepanekuid ja soovitusi oodates,

Priit

Timeri tasuvusaja arvutus boileri väljalülitamiseks mõned tunnid enne öötariifi algust

2010-03-25T23:01:00.001+02:00

Viimasel ajal on meeles mõlkunud, et kuidas õnnestuks ühe suurima elektritarbija, elektriboileri, tarbitud elektrienergia maksumust vähendada.

Teada on, et kui kasutatakse energiat päeva- ja öötariifi alusel, siis öösel on elektrienergia maksumus Eesti Energia Hinnapaketi Kodu 2 korral 0.7 EEK odavam, kui päevatariif.
Seega, oleks hea kui õnnestuks boiler enne öist tariifi välja lülitada ning alles öötariifi algul jälle sisse lülitada, siis õnnestuks ehk säästa iga päev väheke:)
Boileri lülitamiseks sobivad turul saada olevad mehhaanilised ja elektroonilised taimerid.

Tegin arvutused taimeri tasuvusaja leidmiseks ning sain tulemuseks tabeli:

Arvutusest selgub, et taimer tasub ära üsna lühikese ajaga ehk 69 päevaga, kui taimeri maksumus on 125 krooni. Taimeri maksumuse 250EEK korral on tasuvusaeg 139 päeva.

Arvan, et vajalik investeering. Probleem on võib-olla ainult perioodi pikkuse valimine, mil boiler on enne öötariifi algust välja lülitatud. Perioodi pikkus oleneb boileri suurusest ning kasutamise intensiivsusest.

Head säästmist:)

Enne termoülevaatust tuleb silmas pidada

2010-01-30T19:50:00.002+02:00

Juhul, kui olete tellinud mõnelt firmalt termoülevaatuse, siis tasub teha mõningaid ettevalmistusi, et töö sujuvamalt läheks.

Küta maja ühtlaselt. Pole vajadust enne termopildistamist kõvasti kütta, kuid pea silmas, et välis ja siseõhu temperatuuride vahe peab olema suurem kui 17 kraadi.(min 15 kraadi)
Eemalda tubade nurkadest, äärtest kergemad esemed juba tunde enne termopildistamist, siis jõuab soojus kõikjale.
Tõmba akende ees olevad kardinad kõrvale.
Tund või pool tundi enne termograafia tegemist sulge ventilatsiooniluugid ning ava kaminauks või pane tööle ventilaator, et hoones tekiks kerge alarõhk.
Kui märkad, et päike on tulnud välja ning on kütnud vähemalt osa majast tunduvalt soojemaks, siis anna termopildistajale sellest teada. Samuti, kui on tõusnud kõva tuul.

Kõik need abinõud on vajalikud termoülevaatuse õnnestumiseks!

Intervjuu Vikerraadios teemadel termoülevaatuse kvaliteet, energiaaudit ja energiamärgis

2010-01-27T11:32:00.005+02:00

Järgmisel neljapäeval 28.01.2009 toimub Vikerraadios, Huvitaja saates intervjuu, kus arutletakse Mart Ummelase ja Priit Pik'a vahel järgmistel teemadel:

1. Mida kujutab endast termograafia ja kuidas seda läbi viiakse?
2. Missugust ettevaatust nõuab sellise teenuse tellimine?
3. Kuidas võidakse tellijat petta termopilti pilti näidates?
4. Millest sõltuvad hoonete soojakaod lisaks seinte soojuspidavusele ja soojaleketele?
5. Missugused on põhilised reeglid, kuidas soojalekkeid vältida (ilma kapitaalse remondita)?
6. Mida sisaldab hoone energiaaudit ja kes seda teostavad ning kuidas seda tehakse?
7. Kordame üle, milles seisneb energiaauditi ja energiamärgise erinevus.

Intervjuu eesmärk on harida termoülevaatuse tellijat ning anda ülevaade termoülevaatuse tegijatele võimalikest veakohtadest pildistamisel.

Kuula ja saa targemaks!

Termografeerimise standard EVS-EN 13187:2001

2010-01-24T01:55:00.005+02:00

Ostsime firmasse termograafia standardi EVS-EN 13187:2001 "Thermal performance of buildings - Qualitative detection of thermal irregularities in building envelopes - Infrared method".

Peale seda, kui standard oli peale taaskordset trükki uuesti saadetud, tuli standardi formaadis ja sisus pettuda.

Esiteks on standard otsast-lõpuni inglise keeles. Mis saab nendest audiitoritest või siis termoülevaatuse tegijatest, kel on keeleharidus saksakeelne või siis venekeelne, kuid neil on täiesti olemas kompetents teha termoülevaatuseid hoonetele? Küllap peavad inglise keele ära õppima. Samas leian, et infrapuna kaamerate tehnoloogia on niivõrd keeruline, et parem oleks, kui asjaarmastajatele on need standardid ja meetodid paremini selgeks tehtud.

Teiseks on standardi lisades B ja C toodud mitmed fotod, kuid fotod on mustvalged. Pealegi niivõrd halva kvaliteediga, et midagi tarka küll kõikidelt fotodelt välja ei loe. Kas on paljundamisel tehtud vead või siis pole standardi väljastajatel piisavalt huvi, et kvaliteet maksimaalne oleks.

Põhimõtteliselt maksime me 145 krooni standardi eest, mis oli lihtsalt kellegi poolt välja prinditud ning millest lisade "Annex" osa osaliselt kasutu on.

Aitäh Eesti Standardikeskus!

Puistevillaga soojustamine. Head ja vead.

2009-12-22T22:17:00.009+02:00

Puistevillaga soojustamine on lihtne, päris odav ja muidugi ka mugav.

Samas on mõned asjad, mis peale soojustuskihi kandmist tasub ehitajal, omanikul või järelvalvel üle vaadata.

Nimelt on peale soojustuskihi katuslaele kandmist vajalik puistevilla ühtlaselt laiali ajamine.

Katuse keskosas, on küll puistevilla kiht korralik paks(seda saab tegelikult omanik lihtsalt mõõdulindiga kontrollida), kui katuselae ääre pool on pahatihti õhem.

Juuresolevalt soojuspildilt on märgata, et ülemise ristküliku maksimum(max. ) temperatuur on pooleteise kraadi võrra kõrgem, kui alumise ristküliku maksimumtemperatuur. Ülemine piirkond asub katuse äärele lähemal, kui alumine.

Mis on siis lahendus probleemile?

Kõige lihtsam lahendus on puistevilla paigaldamise kvaliteet kohe peale paigaldamist üle kontrollida. Juuresoleva pildi omanikele aga soovitaksin mõne pikema mõlaga(lati, rehaga) proovida puistevilla katuslae tagumistesse osadesse riisuda. Kindlasti ei tohiks puistevilla peale jalutama minna või siis villa kühveldama hakata, sest sel juhul kaotaks katuslae soojustus soojusjuhtivuses.

Hallituse tekkimine aknapaledele ja tubade nurkadesse

2009-12-21T21:55:00.002+02:00

Termoülevaatuste läbiviimisel puutun korduvalt kokku hoone sisepindadel esineva hallituse ja niiskusega.

Peamised hallituse ja niiskuse esinemise kohad on:

aknapaled ehk akende äärte sisepinnad.
peamiselt hoone välimiste tubade nurgad, ääred,
läbivad külmasillad, mis on põhjustatud näiteks metallkonstruktsioonidest.

Vahepeal tekib klientide küsimus, et millal tekib hallitus ja kuidas saab paharetti ennetada?

Vastus pole väga ühene, kui teatud mõjurid on väga olulised.

Esiteks on väga oluline külmasilla sisepinna temperatuur. Teiseks oluliseks hallituse tekke põhjuseks on toa suur niiskustase, kolmandaks toa enda temperatuur. Lisaks ka välistemperatuur.

Nimelt mida madalam on toa niiskustase, seda madalama temperatuuriga külmasilda on vaja, et hallitus saaks hakata tekkima. Veelgi olulisem on üldises mõttes välisõhu temperatuur ja külmasilla sisepinna temperatuuride erinevus.

Kuidas teha täpselt kindlaks, kas minu toa nurka hallituse tekkimise oht on olemas või mitte?

Hallitus- ja niiskusohu kohtade üles leidmise põhjuseks on mitmeid viise. Üks nendest on kindlasti soojuspildi tegemine ehk termografeerimine, kuid on ka lihtsamaid mooduseid.

Näiteks tuleb võtta termomeeter ning mõõta ära välisõhu temperatuur, siseõhu temperatuur ning hallitusohtliku koha temperatuur. Hallitusohtliku koha temperatuuri mõõtmiseks on vaja panna temperatuuriandur külma kohaga otsekontakti!

Edasi tuleb hinnata, kui hästi on ruum ventileeritud. Näiteks loomuliku ventilatsiooniga korteris, kus elab terve pere ning ventilatsioon võib-olla kõige paremini ei tööta on niiskuslisa talvel 6g/m3 kohta ning korralikult ventileeritud korteris 4 g/m3 kohta.

Viimaks tuleb arvutada valemi alusel külma koha temperatuuriindeks.

Temperatuuriindeksit arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

Temperatuuriindeks = (hallitusohtliku koha temperatuur - välisõhu temperatuur) / (siseõhu temperatuur - välisõhu temperatuur)

Arvutatud temperatuuriindeksit hinnatakse alloleva tabeli alusel, kas hallituskritiliseks või niiskuskriitiliseks kohaks.

	Temperatuuriindeks
Niiskuslisa, g/m3	hallituse oht	niiskuse oht
4	0.65	0.55
6.5	0.8	0.7

Juhul, kui saite tulemuseks, 0.6 ning ruumis on hästi ventileeritud(niiskuslisa 4g/m3), siis niiskuse ohtu külmasilla pinnal pole, kuid hallituse tekkeks on siiski võimalus!

2009.a. detsembrikuus oli väga külmi päevi <-20kraadi ning sellisel juhul oli hallituse tekke piiriks umbes 11 kraadi hallituskritilises kohas

Tänan lugemast!

Õhksoojuspumpade torude soojustamine

2009-12-08T14:18:00.002+02:00

Kas teate, et õhksoojuspumba saab ka väga kehvalt paigaldada? Ning samuti lihtsalt kehvalt?

Toon siinkohal mõned pildid kehvast paigaldusest

Esimesel pildil jookseb soojatoru lause seina pealt. Saan aru, et pole just kõige ilusam, kui toru magamistoas ringi uitab, kuid see pole minu meelest energiakasutuse mõttes samuti lahendus.

Teisel pildid on soojatoru peidetud tarindi siisse. Juba parem lahendus, kuid siiski soovitakse tuua toru kohe läbi soojustuse ning hiljem toas, siseviimistluse tagant transportida soojatorud kuhu vaja.

Pealegi loodan, et energiaturu avanemise elektrihinna kerkides ei teki olukorda, kus vaesematel peredel pole raha, et õhksoojuspumba elektri eest maksta. Eriti kui soojatorud on paigaldatud korralikult läbimõtlemata.

Termograafia kohta käiv standard

2009-12-03T00:17:00.001+02:00

Termoülevaatuse tegemist ehk hoonete termografeerimist infrapuna kaameraga reguleerib Eestis kehtiv standard EVS-EN 13187 "Thermal performance of buildings - Qualitative detection of thermal irregularities in building envelopes - Infrared method". Standardi eelvaadet saab uurida siit.

Standardit tasub meeles pidada, kuid kindlasti ei tasu arvata, et need kel standard olemas, oskavad seda ka piisavalt hästi kasutada.

Seinte termografeerimine

2009-11-29T20:55:00.002+02:00

Seinad. Skaneeri välisseinu mistahes ajahetkel siis, kui ehitise sisetemperatuur ja välistemperatuur erinevad märkimisväärsel määral – nt. suvel või talvel. Skaneerimist on võimalik läbi viia ka muul ajal, kui hoones on kütte- või konditsioneersüsteem, mis võimaldab efektiivselt sisetemperatuuri välistemperatuuri suhtes vajalikus ulatuses tõsta või langetada. Sarnaselt katustega on seintest niiskuse avastamiseks kõige sobilikumad ajad kuuma päeva varahommik või õhtu, mis tekitavad märkimisväärseid temperatuuri erinevusi, mida on infrapuna kaameraga lihtne avastada. Videvik on parimaks ajaks läänepoolsete seinte analüüsimiseks ning koidik idapoolsete seinte vaatlemiseks.

Kumbki päeva osa sobib põhjapoolkeral lõunapoolsete seinte vaatlemiseks, kuid põhjapoolsed seinad ei pruugi tavapärase päikese valguse käes piisavalt ülesse soojeneda.

Mistahes anomaaliate või pinnatemperatuuride kõikumised võivad tähistada probleemseid seinapindu, isegi siis kui temperatuurikõikumised on väga pisikesed.

Allikad

http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?n=1&page=products/mail/4_2007termokaamera.html

www.creategreenhome.com/Wood_Framing.htm

Soojuskaamera ehk termograafia abil lamekatuse kvaliteedi kontrollimine

2009-11-28T20:51:00.003+02:00

Lamekatuse korraloleku kontrollimisel on suureks abimeheks soojuskaamerad ning õigetes tingimustes teostatud termoülevaatus.

Lamekatus koosneb lihtsustatult paneelist, kruusakihist ja paremal juhul ka tsementmördikihist, aurutõkkekihist, soojusisolatsioonist ning hüdroisolatsioonkattest. Hüdroisolatsioon koosneb tavaliselt kas bituumenrullmaterjalist või PVC plastkattest. Kuigi hüdroisolatsiooni põhiülesandeks on vee eemalhoidmine teistest katusekonstruktsioonidest, siiski tuleb ette vedelike lekkeid soojusisolatsiooni.

Infrapuna kaamera abiga on suhteliselt lihtne kindlaks teha soojusisolatsiooni peale või selle sisse imbunud vett. Märg soojusisolatsioon kaotab oma soojustusväärtuse, mis tähendab seda, et isolatsiooni näol pole enam tegemist efektiivse sooja – külma vahelise barjääriga ning soojusisolatsioon tuleks asendada.

Kui katus laseb vett läbi, kuid soojusisolatsioon ei ima vett, siis on infrapuna kaameraga lekkekohtade avastamine pisut keerulisem ning nõuab täpsemaid termograafiaalaseid teadmisi. Kuid kui katuse soojusisolatsioon koosneb vett imavatest materjalidest (nt. saepuru, kork, puistevill, …), siis on termokaamera lihtsaimaks ja kiireimaks lekete avastamise viisiks, tänu millele saab kõrvaldada kiiresti vead katusekonstruktsioonis, mis viivad soojuskadudeni või katusekonstruktsioonide riknemiseni.

Märg soojusisolatsioon on katusekonstruktsioonide enneaegse väsimise ja katuse soojuslekete esmaseks põhjuseks. Lekete avastamiseks skaneeritakse katust pärast kuuma päeva. Mistahes avastatav niiskusekogus säilitab endas päevakuumust, samal ajal kui muud konstruktsioonid on juba jahtunud.
Erinevad soojusisolatsiooni materjalid tagavad erinevad soojuspildi mustrid. Seega lihtsustab katuse soojusisolatsiooni materjali teadmine infrapuna kaamerate termopildi analüüsimist ja lekkekohtade avastamist katusel.
Nii näiteks avaldub videvikus märg niiskust imav soojusisolatsioon termiliselt sooja pinnaalana. Niiskust mitte imava soojusisolatsiooni korral voolab vesi aga isolatsioonipaneelide ühenduskohtadesse ning termopilt meenutab ruutudega akent. Samas näiteks vahtplast isolatsiooni korral koguneb vesi soojusisolatsiooni pooridesse. Juhul, kui vesi peaks seal külmuma, mõrandab ta soojusisolatsiooni ning termokaamera pilt võib meenutada murdunud mustrit.
Monoliitsel isolatsioonil olev vesi (nt. kergbetoon, kips, polüuretaanvahtplast) võib põhjustada suvalise kujuga anomaaliaid. Alumiiniumkattega katused on päikeseenergiat tagasi peegeldavad. Taoline peegeldusvõime muudab termoerinevuste avastamise keeruliseks. Kuid aja jooksul koguneb alumiiniumkattega katustele tolmu ja mustust ning seejärel on selliste katuste termograafiline analüüs juba palju lihtsam.

Allikad:

Robert Reinpuu Ehitusfüüsika (Tallinna Tehnika Kõrgkool 2000)
Tiit Masso (koostaja) Ehituskonstruktori käsiraamat II osa (Ehitame 2002)

http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?n=1&page=products/mail/4_2007termokaamera.html

Koostöö Maaülikooliga

2009-11-24T11:04:00.003+02:00

Seoses Maaülikooli energiakasutusuuringuga teeb Helioest Eesti ühe tunnustatuima ülikooliga koostööd.
Ühised tegevused seisnevad sisekliima ja energiakasutuse mõõtmistes ning nõustamises.
Meie tarnime sisekliima mõõtmiseks vajalikud seadmed ning juhendame energiakasutuse vähendamise teemadel.
Ettepanekud on siiani olnud:

ühtse energiakasutuse poliitika arendamine ülikoolis;
sisekliima ja töötingimuste kontrollimine kontoris ja loengusaalis;
andmete kogumine elektrienergia kasutuse kohta paari nädala lõikes;
elektrienergia kasutuse kontroll osakonniti;
hoone termografeerimine;

Jääme nüüd tulemusi ja arenguid ootama!

LED, halogeen või "säästulamp"

2009-11-23T00:22:00.003+02:00

Ei möödu päevagi, kus ei toimu arutelu erinevate lampide efektiivsuse, hinna ja töökindluse teemal.

Et saada objektiivset pilti tegelikust tasuvusajast, siis koostasin dokumendi, kus arvutasin kokku kolme eri tüüpi lambi tasuvusaja. Täpsema ülevaate algandmetest ja arvutustest saab siit(samuti saab dokumendis algandmeid lihtsalt muuta!).

Tulemustest on näha, et halogeenpirn on odavaim, kuni lambi kasutusaeg on 1000 tundi.

Seega, kui näiteks kortermajas põleb koridorilamp 10 tundi ööpäevas, siis säästulamp tasub ära umbes 3 ja poole kuuga.

Rääkides LED pirnist, siis tasuvusaeg on kuskil 3000 tunni juures. See tähendab, et kortermaja koridoris tasub LED pirn ära võrreldes halogeenpirniga 10 kuuga.

Muidugi oleneb kõik elektri hinnast, lampide maksumusest, jne.

Hetkel oli lihtsalt oluline saada ülevaadet, kui pikad tegelikult tasuvusajad on.

Energiapositiivne maja

2009-11-21T01:43:00.000+02:00

Kui Eestis vaieldakse kui palju võib ühe maja pealt sooja-ja elektrienergiat kokku hoida, siis Rootsis tehti maja, kus energiat on ülegi ning ülejäänud energia jõuab energiavõrku.

Pimedate talvekuude maja energiatarve 2600kWh kaetakse suvise elektrienergia tootmisega päikesepaneelidest 4000kWh.

Soojusttusmaterjalina kasutatakse 55cm fiibervilla (ROXULL), mis tagavad U-arvu 0,08W/m2K kohta. Aknad on kolmekordsed, kuid samas lasevad loomuliku valguse kenasti sisse.

Tõenäoliselt aitab selliste majade arengule kaasa Rootsi valitsuse soov edendada taastuvenergeetika kasutuselevõttu. Taastuvenergeetika projektidele eraldati sadu miljoneid Rootsi kroone ning projekte toetatakse kuni 60% ulatuses.

Hea, et Rootsis on kõik vinks-vonks:)